enesetunne.ee > lapsevanem > lapse emotsionaalsed vajadused ja soovitused lapsevanemale > soovitused iapsevanemale
  • Muuda lapse kasvukeskkond turvaliseks ja toetavaks, et laps kogeks hoolimist. Arvesta lapse isikupäraga. Armasta, aktsepteeri ja julgusta last.
  • Ole lapse suhtes tähelepanelik, et märkaksid tema tunnete muutumist või väsimust.
  • Suhtle lapsega selge ning kindla kõneviisiga. Väldi siltide „kleepimist“ ja „miks“ küsimusi.
  • Võimalda lapsel kogeda positiivseid tundeid, rõõmu ja mõistmist.
  • Õpeta laps erinevaid tundeid mõistma ning neist rääkima – nii positiivsetest kui negatiivsetest. See tähendab ka enda tunnetest rääkimist ning lapse tunnete peegeldamist.
  • Küsi lapselt küsimusi, mis näitavad, et hoolid lapse arvamusest. Anna vastamiseks aega.
  • Võimalda lapsel kogeda avatust, kaastundlikkust ning austust teiste suhtes
  • Sekku adekvaatselt, kui laps on teinud midagi kohatut. Selleks on hea kasutada 3-osalist minasõnumit, mis sisaldab infot selle kohta: milline konkreetne käitumine ei meeldi, millist kahju see tekitab, milliseid tundeid see tekitab (näiteks: „ Kui sa teleka nii kõvasti mängima paned, siis ma ei saa isaga rääkida ja see pahandab mind“)
  • Kehtesta selged piirid. Hea oleks seda teha koos lapsega, sest see motiveerib lapsi oma käitumise muutmise eest ise vastutust võtma, misläbi areneb tema vastutusvõime. Samuti aitab see lapsel kokkulepetest kinnipidamist õppida ning arendab tema koostööoskuseid ja õpetab teistega arvestama.
  • Enne lapse karistamist kaalu selle vajalikkus hoolega läbi. Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha. Halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus ning mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast. Võib tekkida ka suletud ring, kus laps ei tea, kuidas tohib käituda. Karistamise asemel võib anda võimaluse olukorra heastamiseks. Karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud.

 

,