enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > ärevushäire

Ärevushäire on sündroom, kus pikaajalise ja tugeva ärevustundega kaasnevad ka teised sümptomid – näiteks erutusseisundile omased tunnused ja/või vältiv käitumine, millega ärevushäire all kannatav inimene püüab ärevust tekitavaid situatsioone vältida.Kõik inimesed on oma elus kogenud ärevust – närveerimist enne olulist eksamit või tööintervjuud, kartes mingit ebameeldivat uudist jms. Pingeolukorras ja lühiajaline ärevus on normaalne keha kaitsereaktsioon, mis mõjub inimese sooritusvõimele isegi soodsalt. Kui aga ärevus on tugev, kestab kaua ning piirab inimesele tegevusvõimet, on tegemist häirega.Ärevushäire esineb mitmes erinevas vormis ja erinevate sümptomite kaudu. Iga inimene, sõltuvalt oma eripärast ning häire iseloomust ja tugevusest, võib kogeda erineval arvul ning erineva tugevusega kaebuseid. Näiteks võidakse ilma selge põhjuseta kogeda:

Ärevuse psüühilised sümptomid

Ärevuse somaatilised ehk kehalised sümptomid

Et esineb mitmeid erinevaid ärevushäire vorme, võivad erinevatel inimestel olla üsna erinevad kaebused. Üks inimene võib kogeda ootamatuid paanikahoogusid, teine võib sattuda paanikasse mõttest lennukiga sõita, kolmas võib aga kogeda üldist püsivat rahutust ja pinget (ilma paanikahoogudeta) jne.

Ärevushäire puhul eristatakse 6-te erinevat sündroomi

Oma ärevuse määra hindamisel võib olla abiks Emotsionaalse enesetunde küsimustik.

On oluline, et diagnoosimisega tegeleks vaimse tervise spetsialist, kes on saanud selleks vastava väljaõppe.

Pea nõu oma perearstiga või pöördu otse psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule.

Kuidas aidata ärevushäirega last või noorukit?

, ,