enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > depressioon > depressiooni olemus

Depressioon ei ole tavapärane stressireaktsioon või normaalne kurbus, mida kutsub esile mõni konkreetne negatiivne sündmus (lähedase surm, halb tulemus koolis / tööl, tülli kalli inimesega jms). Tavapärase kurbuse korral taastub aju keemiline tasakaal üsna kiiresti ning kurbus kaob. Depressioonist tingitud halva meeleolu korral ei taasta aga aju oma keemilist tasakaalu ning negatiivsed tunded püsivad. Depressioonist tingitud meeleolu alanemine ja/või elurõõmu kadumine võib järgneda mõnele stressirohkele perioodile elus, kuid see võib tekkida ka ilma ühegi selge põhjuseta. Depressiooni haigestunul ei ole võimalik end lihtsalt „kokku võtta“ ja sellest „välja tulla“.

Kaasneda võivad ka mitmed lisasümptomid ja kaebused:  tujukus, vihahood, pahurus, vaenulikkus, ärritunud olek, rahutus, sagedased tülid teistega, kalduvus nutta, raskused kokkulepetest kinnipidamisel, ükskõiksus teiste suhtes, ükskõiksus õpi- või töötulemuste suhtes, ükskõiksus oma välimuse suhtes, perest ja sõpradest eemale tõmbumine, erinevad kehalised valud, peapööritus, uimasus, seedimisprobleemid, madal enesehinnang, üksildustunne, süü- ja väärtusetusetunded, häiritud uni, söögiisu vähenemine / suurenemine, enesekahjustamise mõtted, soovimatus kodust välja minna.

Depressiooni puhul eristatakse kerget, mõõdukat ja rasket depressiooni ning mitmeid depressiooni erivorme ja muid sümptomeid, mis võivad ravi määramisel ja tervenemiseks olulised olla. Depressiooni diagnoosimisel lähtutakse haigusele iseloomulike sümptomite tuvastamisest, nende iseloomust ja raskusastmest.

,