enesetunne.ee > lapsevanem > mis võib viidata lapse vaimse tervise probleemile > mille suhtes tähelepanelik olla?
  • Muutused meeleolus. Püüa märgata, kas laps on vähemalt viimase kahe nädala jooksul olnud kurb või eemaletõmbunud või kas tal esineb meeleolukõikumisi, mis põhjustavad konflikte kodus või koolis.
  • Muutused käitumises. Püüa märgata, kas lapse käitumises või isiksuses on toimunud drastilisi muutusi, kas ta on hakanud puuduma koolist, satub ohtlikesse olukordasse, kaklustesse või väljendab soovi teistele haiget teha.
  • Keskendumisraskused. Püüa märgata, kas lapsel esineb keskendumisraskusi või probleeme rahulikult istumisega. Keskendumisraskustele võib viidata ka langenud õppeedukus koolis.
  • Unisus, pidev väsimus, kurnatus. Püüa aru saada, mis võiks olla lapse väsimuse põhjuseks. Kui laps ei ole tahtlikult liiga kaua üleval (arvuti, televiisor vms), tema elus ei ole erakordselt stressirohke periood ning tema töö- ja puhkeaeg on tasakaalus, võib väsimus viidata unehäirele (unehäire võib esineda iseseisvalt või kaasneda mõne teise vaimse tervise probleemiga).
  • Intensiivsed tunded. Püüa märgata, kas lapsel esineb intensiivseid tundeid – näiteks valdavat hirmutunnet, millel puudub selge põhjus. Kaasneda võivad ka südamepekslemine ja hingeldamine. Tähelepanelik tuleb olla selliste murede või hirmude osas, mis hakkavad häirima lapse igapäevaelu.
  • Sagedased kehalised kaebused. Pane tähele, kas laps kurdab sageli pea- või kõhuvalu, iiveldustunnet, üldist halba enesetunnet vms. Paljud vaimse tervise probleemid väljenduvad mitmesuguste kehaliste kaebustena. Kui arstlikud uuringud ja analüüsid ei kinnita kehalise haiguse olemasolu, viitavad kaebused tõenäoliselt mõnele vaimse tervise probleemile.
  • Järsk muutus välimuse või hügieeni osas. Pane tähele lapse tavapärasemast väiksemat huvi oma välimuse ja hügieeni osas.
  • Ole tähelepanelik selle osas, kui laps hakkab varasemaga võrreldes vähem tähelepanu pöörama oma välimusele ja hügieenile – see on iseloomulik mitmele vaimse tervise probleemile.
  • Seletamatu kaalukaotus. Järsk isukaotus, sagedane oksendamine, lahtistite kasutamine, rangelt piiratud toiduvalik ja perega einestamise vältimine võivad viidata söömishäiretele.
  • Ainete kurvitarvitamine. Pane tähele, kas laps on hakanud tarvitama alkoholi või muid narkootilisi aineid. Ainete kuritarvitamisele võib viidata iseäralik lõhn, silmapupillide iseärasused, keelatud ained (sigaretid, alkohol, teadmata päritoluga tabletid või muu ebamäärane puru/pulber) lapse asjade hulgas, (korduv) joobes olek. Mõned lapsed püüavad narkootiliste ainete abil toime tulla oma tunnetega. See on ohtlik alles areneva aju arengule ning võib viia sõltuvushäire tekkimiseni. Sõltuvushäire varajase ennetamise kohta loe lähemalt siit.
  • Kehalised vigastused. Ole tähelepanelik lapse keha katvate armide ja sinikate osas. Mõned lapsed kasutavad enesevigastamist väljakannatamatu sisemise valu leevendamiseks või pinge maandamiseks. Iseenda keha vigastamine on tõsine ohumärk, mis võib viia enesetapukatse(te)ni ja enesetapuni.
  • Enesetapukatse. Enesetapukatse on alarmeeriv ohumärk, mis viitab kohesele vajadusele abi otsida. Enesetapukatse on enesetapu kõige tõsisem riskitegur.

 

, , ,