enesetunne.ee > noor > ärevushäire > mis on ärevushäire?

Kõik inimesed on oma elus kogenud ärevust – närveerimist enne olulist eksamit või kontrolltööd, kartes mingit ebameeldivat uudist jms. Lühiajaline ärevus, mis tekib pingeolukorras, on normaalne keha kaitsereaktsioon, mis suurendab inimese sooritusvõimet. Peale inimesele võõra või ebakindla olukorra möödumist, järgneb tavaliselt rahunemine ja vaimne puhkus.

Ärevushäirega on tegemist siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab inimese vaimset ja sotsiaalset tegevusvõimet. Ärevushäired on sündroomid, kus pikaajalise ja tugeva ärevustundega kaasnevad ka teised sümptomid – näiteks erutusseisundile omased tunnused ja/või vältiv käitumine, millega ärevushäire all kannatav inimene püüab ärevust tekitavaid situatsioone vältida.

Ärevushäire esineb mitmes erinevas vormis ja erinevate sümptomite kaudu. Iga inimene, sõltuvalt oma eripärast ning häire iseloomust ja tugevusest, võib kogeda erineval arvul ning erineva tugevusega kaebuseid. Näiteks võidakse ilma selge põhjuseta kogeda:

Ärevuse psüühilised sümptomid:

Ärevuse somaatilised ehk kehalised sümptomid:

Et esineb mitmeid erinevaid ärevushäire vorme, võivad erinevatel inimestel olla üsna erinevad kaebused. Üks inimene võib kogeda ootamatuid paanikahoogusid, teine võib sattuda paanikasse mõttest lennukiga sõita, kolmas võib aga kogeda üldist püsivat rahutust ja pinget (ilma paanikahoogudeta) jne.

Ärevushäire puhul eristatakse 6-te erinevat sündroomi:

On oluline, et diagnoosimisega tegeleks vaimse tervise spetsialist, kes on saanud selleks vastava väljaõppe ning oskab arvestada võimalike kaasuvate probleemide ning häiretega.

, ,