enesetunne.ee > noor > depressioon > mis on depressioon?

Depressiooni võib mõista kui püsivat ja pikaajalist emotsionaalset seisundit (vähemalt 2 nädalat), kus valdavaks meeleoluks on kurbus, huvi- ja elurõõmu kadumine ning kurnatus. Kaasneda võivad ka mitmed teised sümptomid ja kaebused:  tujukus, vihahood, pahurus, vaenulikkus, ärritunud olek, rahutus, sagedased tülid teistega, kalduvus nutta, raskused kokkulepetest kinnipidamisel, ükskõiksus teiste suhtes, ükskõiksus õpi- või töötulemuste suhtes, ükskõiksus oma välimuse suhtes, perest ja sõpradest eemale tõmbumine, erinevad kehalised valud, peapööritus, uimasus, seedimisprobleemid, madal enesehinnang, üksildustunne, süü- ja väärtusetusetunded, häiritud uni, söögiisu vähenemine / suurenemine, enesekahjustamise mõtted, soovimatus kodust välja minna.

Depressioon on haigus, mis ei mõjuta vaid psüühikat või aju, vaid kogu meie keha – viisi, kuidas me sööme, magame, endasse suhtume ja asjadest mõtleme. See ei ole tavapärane stressireaktsioon või normaalne kurbus, mida kutsub esile mõni konkreetne negatiivne sündmus (lähedase surm, halb tulemus koolis / tööl, tülli kalli inimesega jms). Tavapärase kurbuse korral taastub aju keemiline tasakaal üsna kiiresti ning kurbus kaob. Depressioonist tingitud halva meeleolu korral ei taasta aga aju oma keemilist tasakaalu ning negatiivsed tunded püsivad.

Depressioonist tingitud meeleolu alanemine ja/või elurõõmu kadumine võib järgneda mõnele stressirohkele perioodile elus, kuid see võib tekkida ka ilma ühegi selge põhjuseta. Depressioon mõjutab oluliselt inimese igapäevaelu ja toimetulekut – heaolutunnet, suhteid teiste inimestega, sooritusvõimet tööl või koolis.

Depressioon ei ole märk individuaalsest nõrkusest ning sageli on tervenemiseks vaja spetsialisti abi. Depressiooni haigestunud inimesel ei ole võimalik end lihtsalt „kokku võtta“ ja sellest „välja tulla“.

Depressioon on palju sügavam vaimsest stressireaktsioonist: see on haigus, mis hõlmab endas kaebusi ja sümptomeid, mis võivad ilma haigusele jälile jõudmata ja asjakohase ravita püsida nädalaid, kuid või isegi aastaid.

Depressiooni puhul eristatakse kerget, mõõdukat ja rasket depressiooni ning mitmeid depressiooni erivorme ja muid sümptomeid, mis võivad ravi määramisel ja tervenemiseks olulised olla. Erinevad inimesed võivad depressiooni kogeda väga erinevalt. Depressioon võib inimese vaimsele heaolule olla sedavõrd laastav, et ta enam ei jaksa ega suuda elada. Valdav enamus enesetapu sooritanud inimestest kannatas depressiooni all.

Kui tunned, et sa ei soovi enam elada või oled teinud koguni plaane või katseid oma elu lõpetada, otsi abi – depressioon on ravitav! Sa ei pea kannatama!

Depressiooni diagnoosimisel lähtutakse haigusele iseloomulike sümptomite tuvastamisest, nende iseloomust ja raskusastmest. Kui sul esineb vähemalt 2 depressiooni põhisümptomit ja 2 lisasümptomit, kannatad tõenäoliselt depressiooni all.

Depressiooni põhisümptomid:

Depressiooni lisasümptomid:

Ära unusta, et sageli kõneldakse „deprekast“ olukordades, kus on tegemist tavalise stressireaktsiooniga ebasoovitavale olukorrale. Depressioon on aga tõsine haigus – kui sul esineb depressiooni sümptomeid, mis ei lase sul tavapärasel viisil elu nautida, otsi abi! Ära jää ootama, et püsiv kurbus ja rõõmutus iseenesest mööduksid! Vahel kannatavad inimesed enne abi otsimist aastaid, lastes haigusel kahjustada oma suhteid ja elus edasijõudmist. Ära lase haigusel kontrollida oma elu!

Võib-olla leiad endale sobiva spetsialisti siit.

,