enesetunne.ee > noor > kiusamine > mis on kiusamine?

Kiusamise all mõistetake sellist käitumist, kus üks või mitu inimest püüab kellelegi teisele haiget teha või teda halvasti tundma panna. See on soovimatu ja pahatahtlik käitumine, millele on iseloomulik ebavõrdne jõupositsioon ja korduvus (või korduvuse potentsiaal / tõenäosus). Seejuures ei tähenda ebavõrdne jõupositsioon üksnes füüsilist tugevust, vaid võib väljenduda ka muudel viisidel: näiteks populaarsuse, tarkuse, sotsiaalse staatuse või jõukuse tasandil.

  • Füüsiline kiusamine
    Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms.
  • Psühholoogiline kiusamine
    Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms.
  • Suhetega seotud kiusamine
    Grupist kõrvale jätmine, tõrjumine, hülgamine, ignoreerimine jms.

Hoolimata sellest, millisel viisil kiusamine aset leiab, teeb kiusamine kiusatavale alati haiget ja paneb teda ennast halvasti tundma. Kiusamise tõttu võib inimene muuta üksildaseks, õnnetuks, hirmunuks, ärevaks. Kiusamine mõjutab tugevasti inimese minapilti ja enesehinnangut, ning võib tuua kaasa probleeme ka edasises elus. Alljärgnevalt on toodud vaid mõned näited sellest, kuidas kiusamine kiusatavale mõjuda võib:

  • Õppeedukuse langus, koolist puudumine, koolist väljalangemine, negatiivne koolikogemus
  • Vaimse tervise probleemid
  • Keskendumisraskused
  • Kurvameelsus, üksildustunne
  • Muutused söömis- ja magamisharjumustes
  • Õudusunenägude nägemine, suutmatus uinuda
  • Elurõõmu kadumine
  • Huvikaotus varem meeldinud tegevuste vastu
  • Perest ja sõpradest eemale hoidmine, soov olla üksi
  • Terviseprobleemid (sh pea- ja kõhuvalud)
  • Enesekindluse ja –usalduse kadumine
  • Madal enesehinnang, enesevihkamine, enesehaletsus
  • Liigne häbelikkus
  • Pidev väsimus ja kurnatus
  • Viha, vägivaldsus
  • Enesetapp

ÄRA KIUSA EGA LASE ENNAST KIUSATA!

Kiusamisel võivad olla väga pikaajalised mõjud, mis ei lase inimesel realiseerida oma tegelikke võimeid! Pikaajalise kiusamise kannatamine kahjustab tugevalt inimese minapilti, enesehinnangut ja tervist ning võib põhjustada depressiooni, ärevust, paanikahoogusid jms.

Kiusamine on üsna levinud. See aga ei tähenda, et tegemist oleks normaalse elu osaga. Kiusamisest ei tohiks kunagi mööda vaadata. Mida kauem lastakse kiusamisel kesta, seda kurvemad või traumaatilisemad võivad olla tagajärjed. Ja seda mitte ainult kiusaja jaoks!

Erinevates uurimustes on leitud, et kõige haavatavamad on need inimesed, kes on üheaegselt nii kiusaja kui kiusatava rollis. Kiusamine võib olla nende viis toime tulla kogetud kiusamisega, millega muul viisil toimetulekuks puudus neil oskus ja emotsionaalne toetus (kiusamist ei märgatud või sellele ei reageeritud ja kiusatav ise ei rääkinud). Nad kogesid kõige suurema tõenäosusega erinevaid terviseprobleeme (rasked haigused, vaimse tervise probleemid) täiskasvanueas, olid sagedamini igapäevased suitsetajad, ülekaalulised, lahkunud koolist ilma kvalifikatsioonita, vahetasid tihti töökohti ning omasid vähe sõpru.

Ka nende kiusajate seas, kes ise kiusatava rollis olnud ei ole, esineb sagedamini töökohtade vahetamist, vägivaldsetes suhetes olemist, riskikäitumist, ebaseaduslikku käitumist, kuritegevust, mõnuainete kuritarvitamist, vägivaldsust.

Kiusamine ei ole vaid kiusatava probleem – ka kiusaja vajab abi!

,