enesetunne.ee > noor > söömishäire > mis on söömishäired?

Söömishäirete all mõeldakse seisundeid, millele on iseloomulik ebaterve suhtumine sööki ja söömisesse. Söömishäire ei ole jõuluõhtul oma kõhu pilgeni täis söömine ega ka ühekordne katse dieedi või spordiga kaalust alla võtta. Häireks muutub söömiskäitumine siis, kui ebaterve suhtumine söömisesse hakkab kahjustama inimese füüsilist tervist või igapäevast toimetulekut (suhteid teistega, õpinguid, tööd). Söömishäirete puhul muutub söömine, söömataolek või teatud viisil söömine kinnisideeks, põhieesmärgiks elus. Toidust saab midagi enamat kui lihtsalt toiduvajaduse rahuldamine.Söömishäired algavad salakavalalt ja tasapisi. Söömishäire ohumärgid või sümptomid on sageli varjatud: oma keha vihkamine või häbenemine. Söömise või mittesöömisega hakatakse reguleerima oma välimust ja kehakaalu, tehes äärmuslikke katseid kehakaalu tõusu vältimiseks. Toidust saab vahend, millega tegeledes välditakse tegelemist tegelike psühholoogiliste probleemidega.

Kõrvalseisjatele on nähtavateks märkideks muutunud söömisharjumused, tugev kõhnumine või kaalu vaheldumine. Söömishäire all kannatava inimese toiduvalik hakkab enamasti kitsenema „keelatud toitude“ (keelajaks on inimene ise) näol. Inimene võib hakata taimetoitlaseks, vältida ühiseid söögiaegu, süüa eraldi oma toas, korvata söögikordi rohke vedeliku tarbimisega. Samuti võib ta soovida süüa vaid enda valmistatud toitu, kõvasti treenida, käia alati peale söömist tualetis. Söömishäirele võib viidata ka okse lõhn tualetis või pesuruumis, ummistuvad torud, kiiresti kaduvad suured toidukogused ja tühjade toidupakendite rohkus.

Sagedamini esinevad söömishäired on:

Söömishäired on väga erinevad ning pidevalt tekib juurde uusi vorme. Söömishäired segavad oluliselt inimese igapäevaelu ning võivad lõppeda surmaga.

, ,