enesetunne.ee > noor > tahtlik enesevigastamine > kuidas end ise tahtliku enesevigastamise korral aidata? > mõned soovitused enesevigastamisest rääkimiseks
  • Keskendu oma tunnetele. Selle asemel, et enesevigastamist detailirohkelt kirjeldada, räägi on tunnetest ja olukordadest, mis selleni viivad. See aitab teisel inimesel sind paremini mõista. Anna mõista ka seda, kas soovid lihtsalt oma saladuse ära rääkida (et sind ära kuulataks) või ootad ka mingeid soovitusi ja nõuandeid.
  • Räägi enesevigastamisest viisil, mis sul mugav tundub. Kui tunned liiga suurt hirmu või ärevust, et seda silmast-silma teha, võid kirjutada ka kirja. Kuid ära unusta, et järgmise sammuna tuleks sul selle inimesega ka silmast-silma vestelda.
  • Sa ei pea rääkima asjadest, millest rääkimiseks sa valmis ei ole. Niisamuti ei pea sa teistele oma vigastusi näitema ega vastama küsimustele, millele sa vastata ei soovi.
  • Jäta teisele inimesele aega sinu jutu üle järele mõelda. Sul oli raske oma enesevigastamiset rääkida ning tal võib olla esialgu raske sind mõista – eriti siis, kui rääkisid mõne sõbra või pereliikmega. Sulle ei pruugi tema reaktsioon meeldida, kuid pea meeles, et shokk tekib sellepärast, et ta on sinu pärast mures. Sa võid anda talle enesevigastamise kohta ka midagi lugeda – mida rohkem ta enesevigastamise kohta teab, seda paremini suudab ta sind mõista ja sulle toeks olla.
  • Enesevigastamisest rääkimine võib olla stressirohke ning tekitada palju emotsioone. Ära lase emotsioonidel enda üle võimust võtta, kui esialgne olukord peale saladuse välja rääkimist ei ole päris selline, nagu lootsid. Peale esimesi raskusi läheb su enesetunne paremaks.

,