enesetunne.ee > noor > tahtlik enesevigastamine > mis on tahtlik enesevigastamine

Tahtliku enesevigastamise all mõeldakse mistahes tegusid, mille eesmärk on iseenda vigastamine või valu tekitamine. See on üks õpitud probleemidega toimetulemise viisidest, mille taga on enamasti valusad tunded. Tahtliku enesevigastamise abil püütakse seeläbi tähelepanu oma tegelikelt probleemidelt kõrvale juhtida ja sel viisil valusaid emotsioone vaigistada.Peale enesevigastamist tuntakse end tavaliselt lühikest aega paremini. Kuid valusad emotsioonid tulevad õige pea tagasi, mis käivitab nõiaringi: soovi ennast taas vigastada. Inimene võib koguni tunda, et tal ei ole muud valikut. Enese vigastamine võib olla ainus viis, kuidas osatakse toime tulla oma negatiivsete emotsioonidega, nagu kurbus, enesevihkamine, tühjuse tunne, süütunne, viha.

Enamus ennast tahtlikult vigastavad inimesed püüavad seda teiste eest varjata. Nad tunnevad häbi ning arvavad, et keegi ei mõistaks neid. Ennast tahtlikult vigastavat inimest võib olla raske märgata, sest sageli varjatakse riietega oma vigastusi ning ka hingelist valu võidakse peita näiliselt rahuliku pealispinna all. Tahtlikule enesevigastamisele võib viidata:

  • Seletamatud haavad, armid, sinikad, põletushaavad (sageli randmetel, kätel, reitel või rinnal); sagedased „õnnetused“
  • Teravad esemed isiklike asjade hulgas (žilett, nuga, nõelad jms)
  • Vereplekid riietel, käterätikutel, voodilinadel või verised salvrätikud / taskurätid
  • Enese katmine (pikkade varrukate või säärtega riided – ka palava ilmaga)
  • Soov olla üksi (sageli ja pikka aega), eriti enda toas või vannitoas.
  • Kergesti ärrituvus ja teistest eemale hoidmine

Tahtlik enesevigastamine võib lõppeda tagajärgedega, millega inimene arvestanud ei ole (sealhulgas surmaga). See on õpitud käitumine, mida saab ümber õppida.

,