enesetunne.ee > sildid > aktiivsus-tähelepanuhäire
---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath)

Aktiivsus-tähelepanuhäire on seisund, mille puhul on lapsel raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. ATH on üks olulisemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas. See võib põhjustada märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevusOn täiesti normaalne, et laps unustab mõnikord oma kodutöö, vajub vahel koolitunnis unistuste maailma, käitub mõtlematult või niheleb õhtusöögilauas. Kuid […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla?

Kuigi ATH ei ole põhjustatud kasvatusest, on mitmeid kasvatuslikke strateegiaid, mis ATH diagnoosiga lapsi aitavad. ATH diagnoosiga lapsed vajavad selget päevakava ja kommunikatsiooni, järjepidevust ning käitumisega seonduvaid soodustusi/hüvesid või tagajärgi. Samuti vajavad nad palju armastust, toetust ja julgustamist. Hoia enda vaimset tervist ja positiivset meelelaadi Sea sisse kindel päevakava ning hoia sellest kinni Kehtesta selged […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla? > õpeta laps sõprussuhteid looma

ATH diagnoosiga lastel on sageli raskusi ka lihtsates sotsiaalsetes situatsioonides suhtlemisega. Neil võib olla raske sotsiaalseid vihjeid  mõista, nad kipuvad liiga palju rääkima, sageli vahele segama või olema liiga pealetükkivad. Selline emotsionaalne ebaküpsus võib muuta raskeks sõprade leidmise ning soodustab kiusamise ohvriks langemist. Ära unusta, et paljud ATH diagnoosiga lapsed on väga intelligentsed ja loovad […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla? > kindlusta lapsele täisväärtuslik toit

Kõikidele lastele mõjub hästi värske toit, regulaarsed söögiajad ning rämpstoidu vältimine. ATH diagnoosiga lastele on see aga eriti oluline, sest nende impulsiivsus ja hajevil olek võib viia söögikordade vahelejätmiseni, ülesöömiseni ja teiste söömisprobleemideni. Paku lapsele sageli väikseid toidukoguseid. Kuna ATH diagnoosiga lapsed kalduvad söögikordi vahele jätma, võivad nad järgmisel söögikorral süüa kõike, mis ette jääb. […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla? > soodusta kehalist aktiivsust ja head und

Kehaline koormus mõjub ATH diagnoosiga lapsele hästi. Neil on palju energiat, mida kulutada. Mõne spordialaga tegelemine paneb neid ka liikumisele ja teatud oskuste arendamisele keskenduma. Aita oma lapsel leida mõni selline spordiala, mis talle meeldib ja talle jõukohane on. Eelistada võiks selliseid spordialasid, kus ollakse pidevas liikumises (s.t. alasid, kus ei tule oma korda oodata). […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla? > soodusta kehalist aktiivsust ja head und > mõned soovitused, mis aitavad lapsel piisaval määral puhata

Vähenda televiisori vaatamiseks ettenähtud aega ja suurenda kehalise aktiivsuse osakaalu lapse päevakavas. Välista kofeiini tarbimine. Kehtesta „rahulik aeg“ üks tund enne magamaminekuaega, et aktiivsuse tase langeks. Sellesse aega sobivad rahulikud tegevused  –  värvimine, lugemine ja vaiksed mängud. Igas päevas olgu umbes 10 minutit kaisutamise ja kallistamise aega. See aitab lapsel end armastatuna tunda, pakub turvatunnet […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla? > kehtesta selged ootused ja reeglid

ATH diagnoosiga laps vajab selgeid ja arusaadavaid reegleid, mida järgida. Reeglid võib kirja panna ja eluruumi üles riputada. Eriti hästi sobib ATH lastele soodustuse ja tagajärgede süsteem. See aga tähendab, et lapsele on vaja selgitada, millised on reeglid ja mis juhtub kui neid järgitakse / ei järgita. Niisama oluline on süsteemi juurde kindlaks jääda: iga […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla? > kehtesta selged ootused ja reeglid > soodustused ja tagajärjed

Soodustused peaksid olema mingid privileegid, kiitus või tegevused (mitte meelepärane toit või mänguasjad). Soodustused ja tagajärjed peaksid saabume kohe peale soovitud või mittesoovitud käitumist. Kuigi võib kasutada väikeste soodustuste süsteemi mingi suurema soodustuse saamiseks, ei pruugi tulevikku suunatud soodustused olla nii efektiivsed. Tagajärgi peaks laps ette teadma. Väldi seejuures olukordi ja keskkondi, milles lapse mittesoovitud […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla? > sea sisse kindel päevakava ning hoia sellest kinni

ATH diagnoosiga lapsed suudavad suurema tõenäosusega oma ülesandeid täita kui ülesanded ilmnevad tuttava ehk teada mudeli järgi ning ülesandeid tuleb täita teada kohas. Selleks tuleb luua ja säilitada kindlat päevakava, et laps teaks mida oodata ja mida temalt oodatakse. Sea sisse kindel rutiin. On oluline, et kõige jaoks oleks kindel aeg ja koht. See tähendab […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > aktiivsus-tähelepanuhäire (ath) > kuidas iapsevanemana lapse ath diagnoosiga toime tulla? > hoia enda vaimset tervist ja positiivset meelelaadi

Positiivse hoiaku ja mõistmise läbi saab last palju aidata. Kui oled rahulik, saad suurema tõenäosusega oma lapsega hea kontakti luua ning aidata ka temal rahuneda. Pane väärtused paika ning ära dramatiseeri üle. Pea meeles, et lapse käitumine on tingitud häirest ega ole tahtlik. Säilita oma huumorimeelt – see, mis on praegu piinlik, on mõne aja […]