enesetunne.ee > sildid > probleem
---
enesetunne.ee > spetsialist > mis võib viidata lapse vaimse tervise probleemile? > mille suhtes tähelepanelik olla

Muutused meeleolus. Püüa märgata, kas laps on vähemalt viimase kahe nädala jooksul olnud kurb või eemaletõmbunud või kas tal esineb meeleolukõikumisi, mis põhjustavad konflikte kodus või koolis. Muutused käitumises. Püüa märgata, kas lapse käitumises või isiksuses on toimunud drastilisi muutusi, kas ta on hakanud puuduma koolist, satub ohtlikesse olukordasse, kaklustesse või väljendab soovi teistele haiget […]

---
enesetunne.ee > spetsialist > mis võib viidata lapse vaimse tervise probleemile? > mille suhtes tähelepanelik olla > näitajad konsulteerimise vajaduse kohta

Väikelapsed Kooli-eelses ja nooremas koolieas lapsed (sõltuvalt arengutasemest) Koolieas lapsed ja noored Kirjeldatu on vaid osa erinevatest lapse- ja noorukieas avalduvatest probleemidest. Ennekõike tuleb siiski juhinduda oma sisetundest – kui on tunne, et lapse või noorega on midagi juhtunud või midagi on korrast ära, tasuks sisetunnet kuulata. Vaimse tervise probleemide varajane märkamine teeb võimalikuks sobiva […]

---
enesetunne.ee > spetsialist > mis võib viidata lapse vaimse tervise probleemile? > mille suhtes tähelepanelik olla > näitajad konsulteerimise vajaduse kohta > koolieas lapsed ja noored

Sageli ei pööra tähelepanu detailidele või teeb hooletusvigu Sageli on raskustes tähelepanu säilitamisel mängu või ülesande juures Sageli ei näi kuulvat otsest pöörduvat kõnet Sageli ei järgi juhendamist, ei suuda lõpetada oma töid Sageli on raskustes oma ülesannete ja tegevuste organiseerimisel Sageli väldib või keeldub ülesannetest, mis nõuavad kestvat vaimset pinget Sageli kaotab vajalikke asju […]

---
enesetunne.ee > spetsialist > mis võib viidata lapse vaimse tervise probleemile? > mille suhtes tähelepanelik olla > näitajad konsulteerimise vajaduse kohta > kooli-eelses ja nooremas koolieas lapsed (sõltuvalt arengutasemest)

Ei reageeri helidele/häältele Lapsega rääkides pole võimalik saavutada silmsidet Lapse kõne on raskesti mõistetav, kõne areng seiskub või selles on halvenemise märke Kui kolmeaastase lapse kõne on raskesti mõistetav Laps kasutab vaid üksikuid tegu-, omadus- ja määrsõnu; laps ei kasuta mitmust; ei moodusta lihtsaid lauseid Kui nelja-aastane laps ei suuda lauset alustada ja kordab silpe […]

---
enesetunne.ee > spetsialist > vaimse tervise hoidmiseks vajalikud oskused > probleemide lahendamise oskus

Probleemid ning nende lahendamine on normaalne osa elust. Tihti kulutavad inimesed hulga aega mõeldes probleemi põhjustele (näiteks sellele, kes on süüdi) ning tagajärgede ennustamisele (näiteks, et midagi ei lähe enam paremaks) selle asemel, et mõelda olukorra võimalike lahenduste peale. Tegelikult on iga probleem võimalus millegi uue õppimiseks. On muidugi probleeme, millel ei ole lihtsaid lahendusi. […]

---
enesetunne.ee > spetsialist > vaimse tervise hoidmiseks vajalikud oskused > probleemide lahendamise oskus > tehnikad probleemide lahendamiseks

defineeri probleem. Ole võimalikult konkreetne, kuna üldine probleemikirjeldus viib ka üldiste lahendusteni. Kui mitu erinevat probleemi on omavahel kokku põimunud, proovi need kõik eraldi sõnastada. Siis on nendele lihtsam lahendusi välja töötada. Näiteks võib probleem esialgu tunduda: „ma vihkan koolis käimist“, mis tegelikult koosneb konkreetsetest alaprobleemidest: „ma lähen närvi, kui minu üle klassis naerdakse“, „mulle […]

---
enesetunne.ee > spetsialist > kuidas aru saada, et mul võib olla vaimse tervise probleem?

Esineb üsna erinevaid vaimse tervise probleeme. Mõnede vaimse tervise probleemide mõju toimetulekule on vähene või mõõdukas, kuid mõned vaimse tervise probleemid raskendavad oluliselt igapäevaeluga toimetulekut. Kui mõni lähedane tunneb muret sinu mõtlemise viisi, tunnete või käitumise pärast, tuleks sellesse täie tõsidusega suhtuda. Sageli märkavad meid ümbritsevad inimesed meiega toimunud muutusi enne, kui me ise oleme […]

---
enesetunne.ee > spetsialist > kuidas aru saada, et mul võib olla vaimse tervise probleem? > märgid, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele

huvikaotus varem meeldinud tegevuste vastu, apaatia toimetuleku ebatavaline langus (koolis, tööl, spordist loobumine, raskused tavapäraste ülesannete täitmisel) ekstreemsed või kiired meeleolukõikumised soov endale või teistele viga teha; enesevigastamine (nt lõikumine, terava esemega kraapimine või torkamine jms) muutused söömisharjumustes või söögiisus raskused uinumisel, liigvarane ärkamine või katkendlik uni suurenenud ärevus või rahutus, mõnikord koos paanikahoogudega pidev […]