enesetunne.ee > sildid > tahtlik enesevigastamine
---
enesetunne.ee > noor > tahtlik enesevigastamine > kuidas end ise tahtliku enesevigastamise korral aidata?

Kui oled valmis tahtliku enesevigastamise korral abi otsima, siis esimese sammuna peaksid oma saladuse kellelegi välja rääkima. See võib tunduda hirmutav, sest oled oma saladust pikka aega hoidnud, kuid see võib olla suur kergendus. Sul võib olla raske usaldusväärset inimest valida, kuid valikut tehes mõtle kellegi sellise peale, kellel ei ole kombeks teisi taga rääkida. […]

---
enesetunne.ee > noor > tahtlik enesevigastamine > kuidas end ise tahtliku enesevigastamise korral aidata? > õpi uusi toimetulekuviise

Enesevigatamine on viis toime tulla oma tunnete ja raskete olukordadega. Kui soovid enesevigastamist lõpetada, siis on sul vaja probleemidega toimetulekuks alternatiivseid viise. Sa võid proovida: Joonistamist Päeviku pidamist Oma negatiivsete mõtete üleskirjutamist ja paberi katkirebimist Muusika kuulamist, mis väljendab sinu emotsioone Vannis või dušši all lõõgastumist Lemmikloomaga tegelemist Massaaži Sõbrale helistamist Jooksmist, tantsimist Patjade tagumist, […]

---
enesetunne.ee > noor > tahtlik enesevigastamine > kuidas end ise tahtliku enesevigastamise korral aidata? > ole kontaktis oma tunnetega

Kui sul on raske aru saada, millised tunded sinus enesevigastamise soovi tekitavad, on sul vaja suurendada emotsionaalset teadlikkust. Emotsionaalne teadlikkus on märkamine, mida sa parasjagu tunned ning mõistmine, mis seda tunnet põhjustab. Seega aitab emotsionaalne teadlikkus mõista tunnete ja käitumise vahelist seost. Mõte sellest, et keskendud oma tunnetele – selle asemel, et neid alla suruda […]

---
enesetunne.ee > noor > tahtlik enesevigastamine > kuidas end ise tahtliku enesevigastamise korral aidata? > mõned soovitused enesevigastamisest rääkimiseks

Keskendu oma tunnetele. Selle asemel, et enesevigastamist detailirohkelt kirjeldada, räägi on tunnetest ja olukordadest, mis selleni viivad. See aitab teisel inimesel sind paremini mõista. Anna mõista ka seda, kas soovid lihtsalt oma saladuse ära rääkida (et sind ära kuulataks) või ootad ka mingeid soovitusi ja nõuandeid. Räägi enesevigastamisest viisil, mis sul mugav tundub. Kui tunned […]

---
enesetunne.ee > noor > tahtlik enesevigastamine > miks tuleks tahtlik enesevigastamine lõpetada?

Kuigi enese vigastamine võib pakkuda ajutist leevendust valule, tuleks see lõpetada, sest pikemas perspektiivis võib see põhjustada oluliselt rohkem probleeme kui sellest kasu saadakse. Valu leevenemine on ajutine ning see asendub peatselt häbi- ja süütundega. See ei lase õppida tervislikumaid toimetulekustrateegiaid. Saladust pere ja sõprade eest on raske hoida ja see võib muuta sind üksildaseks. […]

---
enesetunne.ee > noor > tahtlik enesevigastamine > mis on tahtlik enesevigastamine

Tahtliku enesevigastamise all mõeldakse mistahes tegusid, mille eesmärk on iseenda vigastamine või valu tekitamine. See on üks õpitud probleemidega toimetulemise viisidest, mille taga on enamasti valusad tunded. Tahtliku enesevigastamise abil püütakse seeläbi tähelepanu oma tegelikelt probleemidelt kõrvale juhtida ja sel viisil valusaid emotsioone vaigistada.Peale enesevigastamist tuntakse end tavaliselt lühikest aega paremini. Kuid valusad emotsioonid tulevad […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > tahtlik enesevigastamine

Tahtlik enesevigastamine on käitumisviis, mille eesmärgiks on iseenda vigastamine või valu tekitamine. See on üks õpitud viisidest oma probleemidega toime tulla, mille taga on enamasti valusad tunded. Tahtliku enesevigastamise olemus Tahtlikule enesevigastamisele võib viidata Tahtlik enesevigastamine võib lõppeda tagajärgedega, millega inimene arvestanud ei ole (sealhulgas surmaga). See on õpitud käitumine, mida saab ümber õppida. Tahtlikule […]

---
enesetunne.ee > lapsevanem > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > tahtlik enesevigastamine > kuidas ennast tahtlikult vigastavat noort aidata?

Tahtlik enesevigastamine võib väljenduda mitmel viisil ning sageli kaasub sellega mõni muu psühholoogiline häire (depressioon, ärevus, söömishäire). Ennast tahtlikult vigastavatel lastel/noortel on raske oma tundeid sõnaliselt väljendada, mistõttu püüavad nad valu (kurbus, enesevihkamine, häbitunne, abitus jms) kehaliselt summutada. Kui saad teada, et su laps ennast tahtlikult vigastab, võid olla vihane, segaduses ja šokis. Mistahes emotsioonid […]