enesetunne.ee > spetsialist > lastel ja noortel sagedamini esinevad vaimse tervise häired > enesetapumõtted > enesetapuohule võib viidata
  • Lootusetuse-, üksildustunde ja elutüdimuse väljendamine sõnades: „Ma tahan surra“, „Ma teen kõigele lõpu“, „Kui mind ei oleks,….“, „Kõigil on ükskõik, kas ma elan või suren…“, „Tal oleks parem ilma minuta“, „Mul ei ole mitte kedagi ega millegi nimel elada…“ jms.
  • Enesest mittehoolimise ja enesetapuohu märgid käitumises: alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, riskiv käitumine, hoolimatus oma väljanägemise osas, oma asjade ära andmine, ravimite varumine, relvade varumine, surmateemaliste juttude ja/või luuletuste kirjutamine, surmateemaliste piltide joonistmine, erilisel või lõplikul viisil pere või sõpradega hüvasti jätmine, hüvastijätukiri
  • Rasked elusündmused: tõsise suhte lõppemine, kalli inimese surm, suured majanduslikud raskused, kiusamine ja narrimine
  • Sotsiaalne isolatsioon (perest ja sõpradest eemaldumine)
  • Äkiline rahu või õnnetunne peale pikka masendust: see võib tähendada, et inimene on teinud konkreetse enesetapuplaani ning tunneb rõõmu peatse kergendustunde saabumise üle

Selgelt väljendatud surmasoov, masendus ja lootusetuse tunne olukorra paranemise osas, teistest eemale hoidmine ja üksi ning teistele koormaks olemise tunne, on väga tõsised enesetapu ohumärgid!

Mõnikord võib enesetapp olla impulsiivne tegu, kuid enamasti mõtleb inimene enesetapust päevi, nädalaid, kuid või isegi kauem, enne kui ta enesetapukatse või enesetapu teeb. Enesetapumõtetega inimene ei pruugi paluda abi, kuid see ei tähenda, et ta seda ei soovi. Enamus enesetapumõtetega inimestest ei soovi tegelikult surra – nad lihtsalt ei jaksa enam oma sisemist valu taluda.

, , , , ,