enesetunne.ee > spetsialist > vaimse tervise hoidmiseks vajalikud oskused > probleemide lahendamise oskus > tehnikad probleemide lahendamiseks
  • defineeri probleem. Ole võimalikult konkreetne, kuna üldine probleemikirjeldus viib ka üldiste lahendusteni. Kui mitu erinevat probleemi on omavahel kokku põimunud, proovi need kõik eraldi sõnastada. Siis on nendele lihtsam lahendusi välja töötada. Näiteks võib probleem esialgu tunduda: „ma vihkan koolis käimist“, mis tegelikult koosneb konkreetsetest alaprobleemidest: „ma lähen närvi, kui minu üle klassis naerdakse“, „mulle ei meeldi, et õpetaja pidevalt minu kallal norib“, „ma olen väsinud, sest ma ei jaksa nii palju õppida kui vaja“.
  • sea igale probleemile soovitud eesmärk. Mis on parim, mis sina saad teha antud probleemi lahendamiseks? Keskendu asjadele, mida sa saad ise muuta. Reaalne eesmärk võib olla näiteks, et sooviksid rohkem aega viita paari sõbraga, ebarealistlik eesmärk on lahti saada kõigist inimestest koolis, kes sulle ei meeldi.
  • ajurünnak lahenduste saavutamiseks. Ole loov ning püüa välja pakkuda võimalikult palju lahendusvariante. Selles etapis ei keskenduta veel parematele ega halvematele lahendustele. Lahendusvariandid võivad olla näiteks: klassikaaslaste ignoreerimine, nende vastu mõnitamine, viisakaks jäämine, mõnega neist oma tunnetest rääkimine, koolivahetus, klassijuhataja või psühholoogiga rääkimine, klassivahetus, vanematega rääkimine.
  • välista halvad valikud ning hinda lahendusvariantide positiivseid ja negatiivseid külgi. Millised variandid on ebarealistlikud või toovad kasu asemel rohkem kahju? Näiteks kui mõnitad kaaslasi vastu, võid küll ise tunda ennast hetkeks hästi, kuid ilmselt toob see pikemas perspektiivis kaasa rohkem negatiivseid tagajärgi ning pole seetõttu kõige mõistlikum lahendus.
  • tuvasta parimad variandid. Milline lahendusvariant tundub kõige praktilisem ning kasulikum?
  • praktiseeri parimat lahendust. Kui esimene välja valitud variant ei toimi, siis kasuta järgmist lahendusvõimalust.

 

Lõpus on kasulik hinnata olukorda uuesti. Hinda, kas midagi on muutunud! Kui olukord ei lahenenud soovitud suunas, tuleks mõelda, kas võiks kasutada mõnda muud lahendusvarianti.

Mõndades olukordades aga polegi lahendusi, mida me ise saaksime ellu viia. Kui oled proovinud erinevaid võimalusi ning ükski neist ei tööta, tuleb keskenduda toimetulekule antud olukorras ning aktsepteerida, et sa ei saa ise olukorda muuta. Olukorra aktsepteerimine tähendab seda, et me lepime sellega. Et see kergem oleks, võib rääkida inimestega, kes oskavad aidata (psühholoog, nõustaja, õpetaja, noorsootöötaja, sotsiaaltöötaja). Samuti aitab tegelemine meelepäraste asjadega (jalutamine, joonistamine, kirjutamine, sportimine, muusika kuulamine, mõnes huviringis käimine jne).

, ,