• Ole lähedase jaoks olemas ning paku talle võimalust oma muret jagada. Lase tal omas tempos rääkida: keskendu kuulamisele, mitte küsimuste esitamisele või hinnangu andmisele. Luba tal tunda, mida ta tunneb; ära süüdista või kritiseeri tema käitumist; ära tühista tema kogemust ehk ära palu tal mitte muretseda või ütle, et oleks võinud ka hullemini minna. Anna nõu ainult siis, kui lähedane seda küsib.
• Paku tuge, turvalisust ning kiiret abi akuutsete probleemide lahendamisel.
• Pea meeles, et inimesiti võib see, mis kellelegi traumeerivalt mõjub, olla erinev. Püüa vältida hinnangute andmist ja anna lähedasele taastumiseks just nii palju aega, kui tema vajab.
• Kui lähedane soovib, aita tal professionaalset vaimse tervise abi otsida.