• Trauma mõju sõltub meie varasematest kogemustest, stressitasemest ja sotsiaalse toetuse olemasolust.
• Trauma kogemine võib tekitada nii kehalisi kui psühholoogilisi sümptomeid, näiteks kõrgendatud emotsionaalset reaktiivsust, paanikahooge, häirivaid trauma taaskogemise sümptomeid (mälusähvatused), ebareaalsustunnet, uneprobleeme, madalat enesehinnangut, enesevigastamist, suitsiidimõtteid või ka alkoholi ja psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamist.
• Ligikaudu kolmandikul trauma läbi elanud inimestest ilmneb psühholoogiline häiritus. Traumajärgne stressihäire ilmneb erinevate uuringute kohaselt 6–10% inimestest.
• Pole harv, et traumast paranetakse iseeneslikult.
• Trauma tagajärjel tekkinud vaimse tervise probleemidele on olemas tõhus psühholoogiline ravi.