Psühhootiliste kogemuste korral kaotab inimene kontakti reaalsusega. See võib hõlmata millegi nägemist või kuulmist, mida teised inimesed ei näe ega kuule (hallutsinatsioonid), või millegi uskumist, mis tegelikult pole tõsi (luulumõtted). Psühhootilised kogemused on tuntud ka kui psühhoos või psühhootiline episood. Psühhootilise episoodi korral on inimesel mõnikord häiritud ja segased mõttemustrid, näiteks kiire ja pidev kõne, lause keskel ühelt teemalt teisele lülitamine või äkiline mõttekäik.

Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad tekitada inimesele suurt stressi. Hallutsinatsioonide esinemisel kuuleb, näeb ja mõnel juhul tunneb või haistab inimene asju, mis tegelikult ei eksisteeri väljaspool tema meeli. Temale endale mõjuvad need aga väga reaalselt ning ta on neist tugevalt mõjutatud. Kõige sagedasem hallutsinatsioon on häälte kuulmine. Luulumõtete puhul on inimesel tugevad uskumused, mida teised temaga ei jaga. Levinud luulumõtteks on näiteks uskumus, et keegi on sepitsenud vandenõu luulumõtet kogeva inimese vastu, eesmärgiga teda kahjustada.