Alkohol on maailmas üks enimkasutatavaid uimasteid, mängides olulist rolli paljudes ühiskondades ja kultuurides üle maailma ning mõjutades seeläbi oluliselt rahvastiku tervist. Alkohol on mürgine ja psühhoaktiivne aine, millel on sõltuvust tekitavad omadused. Paljudes tänapäeva ühiskondades on alkohoolsete jookide tarvitamine rutiinne osa sotsiaalsest elust. Alkoholi tarbimine põhjustab igal aastal maailmas kolm miljonit surmajuhtumit ning miljonitel inimestel terviseprobleeme. Alkoholi kuritarvitamine kahjustab tervist nii kehaliselt kui psüühiliselt. 

Alkohol kui joovastust tekitav aine mõjutab erinevaid kesknärvisüsteemi struktuure ja protsesse ning suurendab tahtlike ja tahtmatute vigastuste ning ebasoodsate sotsiaalsete tagajärgede riski. Alkoholil on märkimisväärne toksiline mõju ainevahetussüsteemile ning südamele ja veresoonkonnale. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on klassifitseerinud alkohoolsed joogid kantserogeenseteks ja need suurendavad mitmete vähitüüpide riski. Nii elu jooksul tarbitud alkoholi maht kui ka alkoholi tarbimise sagedus suurendavad mitmesuguste tervise- ja sotsiaalsete kahjude ohtu. Kuna igasugune alkoholi tarbimine on seotud teatud lühi- ja pikaajaliste terviseriskidega, on väga raske määratleda üldiselt kohaldatavat elanikkonnapõhist madala riskiga joomise piiri.