Psühhoaktiivsed ravimid on ained, mis organismi sattudes või kehasse manustatuna mõjutavad psüühilisi protsesse, näiteks taju, teadvust, tunnetust või meeleolu ja emotsioone. Psühhoaktiivsed ravimid kuuluvad laiemasse psühhoaktiivsete ainete kategooriasse, kuhu kuuluvad ka alkohol ja nikotiin. Paljude psühhoaktiivsete ravimite tootmine, levitamine, müük või mittemeditsiiniline kasutamine on lubatud ainult range kontrolli läbinud ja pideva järelevalvega kanalite vahendusel. 

Psühhoaktiivsete ravimite kasutamine ilma meditsiinilise järelevalveta on seotud oluliste terviseriskidega ning võib viia ainete tarbimise häirete tekkeni. Ainete tarvitamise häired, eriti kui neid ei ravita, suurendavad haigestumuse ja suremuse riske üksikisikute jaoks, võivad põhjustada olulisi kannatusi ja kahjustusi isiklikes, perekondlikes, sotsiaalsetes, hariduslikes, tööalastes või muudes olulistes tegevusvaldkondades. 

On eri tüüpi psühhoaktiivseid aineid: stimulandid (näiteks kokaiin), rahustid, opioidid (näiteks heroiin) ja hallutsinogeenid (näiteks LSD). Pühhoaktiivsed ained võivad olla üliohtlikud ja neist satub kergesti sõltuvusse. Stimulantide kasutamine muudab inimese energiliseks, ärksaks, jutukaks, aktiivseks ja põnevil olevaks. Korduv kasutamine võib tekitada psühhoosi ja paranoiat ning viia psühhoosi avaldumiseni. Rahustid muudavad tarvitaja lõdvestunuks ja rahulikuks. Samas võib esineda ka vastupidine efekt, kus kogetakse hoopis kõrgenenud ärevust, õudusunenägusid või viha. Opioidid tekitavad tugeva naudingutunde, unenäos viibimise tunde ja unisuse. Hallutsinogeenide mõju on väga varieeruv – sama aine võib erinevatel kordadel tekitada erinevaid efekte. Need võivad tekitada tunde, et ollakse ümbritsevast keskkonnast eraldatud ning muuta tunnetust aja ja ruumi suhtes. Samuti esineb meeleolukõikumisi, hallutsinatsioone, illusioone, reaalsuse moonutusi, müstilisi ja religioosseid kogemusi. 

Kanep on üldnimetus, mis hõlmab taime Cannabis sativa mitmeid psühhoaktiivseid preparaate ning see liigitub eraldi kannabinoidide ainegrupina, kuivõrd tal on eri ainegruppidele omaseid tunnuseid. Kanep on ülekaalukalt kõige laialdasemalt kultiveeritav, kaubitsetav ja kuritarvitatav ebaseaduslik uimasti. Kanep on muutunud tihedalt seotuks noorte kultuuriga ning tarvitamist alustatakse nooremalt kui teiste ainete puhul. Kanepi tarvitamisel on organismile ja ajule nii pika- kui lühiajalised mõjud. Kanep kahjustab kognitiivset arengut (õppimisvõimet), sealhulgas assotsiatiivseid protsesse; varem õpitu meeldetuletamine on sageli häiritud, kui kanepit kasutatakse nii õppimise kui ka meeldetuletamise perioodil. Kanep halvendab psühhomotoorset sooritust mitmesuguste ülesannete puhul, nagu motoorne koordinatsioon, jagatud tähelepanu ja mitut tüüpi operatiivülesanded; inimeste töövõime keeruliste masinatega võib halveneda 24 tunni jooksul pärast kanepis sisalduva 20 mg THC suitsetamist; kanepijoobes autot juhtivate inimeste seas on suurenenud mootorsõidukiõnnetuste oht. 

Pikaajalised mõjud on näiteks:

• Kognitiivse funktsiooni selektiivne kahjustus, mis hõlmab keeruka teabe organiseerimist ja integreerimist  erinevaid tähelepanu- ja mäluprotsesse kaasates;
• Suuremad kahjustused, mis ei pruugi kasutamise lõpetamisel taastuda ning võivad mõjutada igapäevaelu funktsioone; 
• Kanepisõltuvuse sündroomi tekkimine kroonilisel tarvitamisel, mida iseloomustab kontrolli kaotus kanepitarbimise üle;
• Psühhoosi kogemuste süvenemise oht riskirühma kuuluvatel inimestel;
• Hingetoru ja suurte bronhide epiteelikahjustus (kanepi pikaajalise suitsetamise tagajärjel);
• Hingamisteede vigastused, kopsupõletik ja kopsude nõrgenenud kaitse infektsioonide vastu (põhjustatud püsivast kanepitarbimisest pikema aja jooksul).