Vaimse tervise spetsialistid

Hingehoidja on õppinud teoloogiat ning saanud ettevalmistuse, et aidata haigeid, kriisis olevaid või surevaid inimesi. Hingehoidja ülesandeks on vähendada haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi kahjulikke kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma seisundit ja selle olemust elus kui tervikus. Hingehoidja on toeks haigusega kaasnevate vaimsete ja füüsiliste protsesside mõistmisel, lahendamisel ja mõtestamisel. Hingehoidja poole saab pöörduda surma ja leina küsimustega, aga ka kriiside ajal, emotsionaalse toe saamiseks ning eksistentsiaalsete ja spirituaalsete küsimuste korral.

Karjäärinõustaja on spetsialist, kellel on kõrgharidus pedagoogikas, sotsiaaltöös või sotsioloogias. Karjäärinõustaja nõustab erineva vanuse, sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimesi individuaalvestluse vormis ja grupiviisiliselt. Tema kliendid võivad olla õppurid, lapsevanemad, õpetajad, töötavad täiskasvanud, töötud, tööandjad. Karjäärinõustajad teevad koostööd teiste spetsialistidega, näiteks koolipsühholoogide ja karjääriinfospetsialistidega.

Kliiniline psühholoog on akadeemilise psühholoogiaalase magistriharidusega ja kutsetunnistusega vaimse tervise spetsialist. Ta tegeleb psühholoogiliste probleemide, psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravimise ja ennetamisega. Kliinilised psühholoogid töötavad haiglates ja erapraksistes iseseisvalt või ravimeeskonna osana, tehes koostööd psühhiaatrite, perearstide ja teiste eriarstidega. Nad osalevad patsientide seisundi hindamises, ravi planeerimises ja korrigeerimises ning ravi läbiviimises ja ennetustöös.

Loe lisaks: peaasi.ee/psuhholoogi-juures

Kogemusnõustaja on läbinud vastava väljaõppe ning läbi töötanud oma isikliku kogemuse, et seeläbi aidata sarnase kogemusega inimesi. Kogemusnõustaja on valmis pakkuma inimestele teadmiste- ja kogemustevahetust, nõustamist ning kogemuslikku emotsionaalset-sotsiaalset ja/või praktilist tuge

Koolipsühholoog on spetsialist, kellel on koolipsühholoogi kutsetunnistus. Koolipsühholoogid töötavad koolides ja õppenõustamiskeskustes, kus nad tegelevad õpilaste, nende vanemate, õpetajate ja vajadusel ka teiste osaliste nõustamisega. Koolipsühholoog hindab laste arengut mõjutavaid tegureid, kavandab ja viib läbi sekkumisi ning teeb koostööd teiste erialade spetsialistidega.

Psühhiaater on kõrgharidusega diplomeeritud arst, kes on lisaks arsti üldväljaõppele läbinud psühhiaatri eriala täiendava väljaõppe ning on spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimisele, hindamisele, ravimisele ja ennetamisele. Psühhiaatri ülesanneteks on patsiendi uurimine, diagnoosi püstitamine, sobiva ravi planeerimine ja vajalike ravimite väljakirjutamine. Psühhiaater teeb ka otsuseid tahtest olenematu ravi ja rehabilitatsiooniteenuse vajalikkuse kohta. Psühhiaatrid töötavad haiglates ja erapraksistes, nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste spetsialistide, näiteks kliiniliste psühholoogide, tegevusterapeutide, neuropsühholoogide ning eriarstidega. Psühhiaatrid, kes on omandanud psühhoterapeudi lisakvalifikatsiooni, võivad läbi viia psühhoteraapiat.

Loe lisaks: peaasi.ee/psuhhiaatri-juures

Psühholoog-nõustajal on erialane magistrikraad ning ta on läbinud juhendatud praktika. Tema tööks on vaimse tervise probleemide tekke ja süvenemise ennetamine ning psühholoogilise heaolu ja eneseteostuse toetamine. Psühholoog-nõustaja keskendub nii emotsionaalsetele, isiksuslikele, arengulistele, sotsiaalsetele, tervisega seotud kui ametialastele ja hariduslikele teemadele. Tema klientideks on nii indiviidid, pered kui grupid.

Psühhoterapeut on kliinilise psühholoogi või psühhiaatri kvalifikatsiooni omandanud spetsialist, kes on täiendavalt läbinud spetsiaalse psühhoteraapia koolituse, näiteks kognitiivse käitumisteraapia, perekonnapsühhoteraapia või psühhodünaamilise teraapia valdkonnas. Psühhoterapeudi väljaõpe kestab aastaid ning sisaldab lisaks teoreetilisele ja praktilisele õppele ka juhendatud tööd kogenud terapeudi kõrval. Väljaõppe järel väljastatakse vastav tunnistus. Psühhoteraapia eesmärgiks on mõtlemise, tunnetuse ja käitumise sihipärane muutmine, et aidata inimesel igapäevaeluga paremini toime tulla.

Vaimse tervise õde on läbinud lisaks õe põhiõppele täiendusõppe, mis võimaldab tal patsienti nõustada vaimse tervise küsimustes, analüüsida ning testida. Vaimse tervise õde osutab abi iseseisvalt või koos eriarsti ja teiste tervishoiuteenuste osutajatega. On kliinikuid ja praksiseid, kus klient suunatakse esmalt vaimse tervise õe vastuvõtule. Vaimse tervise õde dokumenteerib patsiendi haiguse eelloo ning suunab ta vajadusel edasi psühhiaatri ja/või psühholoogi poole.