Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni alusel on tervis “täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või puude puudumine”. See definitsioon näitab, et vaimne tervis on enamat kui vaid psüühikahäire või psüühilise puude puudumine: vaimne tervis on oluline ja lahutamatu osa inimese tervisest.
Võib öelda, et vaimne heaolu on dünaamiline ehk ajas muutuv seisund, mis viitab inimese võimele ennast teostada, osaleda sotsiaalsetes suhetes, luua lähisuhteid ja panustada ühiskonda.
Inimese vaimset tervist mõjutavad erinevad tegurid, näiteks:
- Sotsiaalsed – millises keskkonnas ja tingimustes inimene sünnib, kasvab, elab, õpib, töötab.
- Psühholoogilised – tähenduslike suhete olemasolu ja nende kvaliteet, traumeerivad läbielamised.
- Bioloogilised – ajukeemia, geenid ja pärilikkus.
Vaimset tervist saab hoida ning edendada, tugevdades vaimse tervise kaitsetegureid ja vähendades riskitegureid.
Vaimse tervise kaitsetegurite hulka kuuluvad:
- Positiivne mina-pilt
- Head toimetulekuoskused
- Head sotsiaalsed oskused
- Säilenõtkus ehk hea kohanemisvõime
- Hea füüsiline tervis
- Stabiilne vanemlik hoolitsus lapsena
- Perekondlik kuuluvus
- Toetavad sotsiaalsed suhted
- Majanduslik kindlustatus
- Toetav õpikeskkond ja akadeemiline edasijõudmine
- Ligipääs toetavatele teenustele (vaimse tervise teenused, sotsiaalteenused jms)
Vaimse tervise riskiteguriteks on näiteks:
- Madal enesehinnang
- Vähesed toimetulekuoskused
- Füüsilise ja/või vaimse puude olemasolu
- Erinevad sõltuvused
- Puudulikud sotsiaalsed suhted
- Sotsiaalne tõrjutus
- Diskrimineerimine näiteks vähemusgruppi kuulumise, rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu
- Kuritarvitamine või vägivald (füüsiline, seksuaalne või emotsionaalne)
- Ebakindlus ja läbikukkumine koolis
- Krooniline stress
- Toetavate teenuste puudumine või piiratud ligipääs neile
