Liikumine ja vaimne tervis on omavahel tugevalt seotud. Regulaarne füüsiline aktiivsus aitab toetada vaimset heaolu ning hea vaimne enesetunne soodustab omakorda regulaarset liikumist.
Kõige otsesem viis, kuidas liikumine vaimset tervist mõjutab, on läbi hea füüsilise vormi ja enesetunde tekitamise. Füüsiliselt väheaktiivne keha väsib igapäevatoimetuste käigus kiiremini, kergesti tekib loidus ja energiapuudus. Kui keha on aga hoitud regulaarselt mõõdukalt aktiivsena, siis toetab see südame-veresoonkonna tööd, mis omakorda aitab parandada energiataset ja üldist enesetunnet.
Füüsiline aktiivsus aitab vähendada stressi ja ärevust, sest reguleerib stressihormoonide taset. Kõige olulisemad stressihormoonid on kortisool ja adrenaliin. Stressihormoonid ei ole oma olemuselt halvad ning mõlemal hormoonil on kehas oluline roll, kuid need on mõeldud eelkõige lühiajalisteks olukordadeks. Pikaajalise stressi korral jääb stressihormoonide tase liiga kaua kõrgele tasemele ja see kurnab keha. Samuti võib juhtuda, et keha muutub stressi osas tundlikumaks ja juba kerged, igapäevased tagasilöögid võivad kehas vallandada tugeva stressireaktsiooni. Treening tekitab kehas kerge, kuid kontrollitud stressireaktsiooni, kus stressihormoonide tase tõuseb veidi, kuid langeb treeningu lõppedes peagi. See aitab ajapikku treenida organismi stressiga paremini toime tulema, igapäevased olukorrad tekitavad väiksema hormonaalse reaktsiooni ja seeläbi väheneb tajutud stressi tase.
Füüsiline aktiivsus võib aidata toetada ka aju virgatsainete tööd. Virgatsained on keha poolt loodud keemilised ained, mille eesmärk on tagada ajurakkude ehk neuronite omavaheline koostöö ja infovahetus. Meeleolu ja ärevuse seisukohalt on kõige olulisemad virgatsained serotoniin, dopamiin ja noradrenaliin. Kui nende virgatsainete tasakaal on häiritud, siis mõjutab see meie emotsioone, und ja üldist enesetunnet. Füüsiline aktiivsus võib aidata nende virgatsainete taset reguleerida ja läbi selle parandada meie vaimset heaolu.
Liikumine ei sõltu ainult lihastest ja füüsilisest võimekusest. Väga suur roll on ka meie motivatsioonil, energiatasemel, enesekindlusel, harjumustel ja emotsionaalsel seisundil. Kui tunneme end vaimselt hästi, siis on eesmärkide seadmine lihtsam ja tegevusega alustamine nõuab vähem pingutust. Kui oleme rõõmsad, siis on meil sageli rohkem energiat, mistõttu tekib loomulik soov liikuda, avastada ja tegeleda erinevate tegevustega.
Kui tunneme end vaimselt halvasti, siis võib see mõjutada ka seda, kui aktiivsed oleme. Näiteks võib ärevus panna vältima olukordi, mis tunduvad ebamugavad ja seega võib liikumist takistada hirm ebameeldivate olukordade ees. Näiteks võime vältida jõusaali minekut, kuna muretseme, et teised jõusaalis treenivad inimesed võivad halvustavalt vaadata. Aktiivsust mõjutab tugevalt ka depressioon, millega kaasneb sageli energiapuudus ja huvi vähenemine. Oluline on mõista, et see ei ole laiskus. Paljud depressiooniga inimesed tahaksid liikuda, kuid tunnevad, nagu oleks iga tegevuse alustamine väga raske. Isegi otsus minna lühikesele jalutuskäigule võib nõuda tohutut pingutust. Kui vaimne tervis paraneb, muutub tavaliselt ka liikumine lihtsamaks.
Tervise Arengu Instituudi poolt välja antud Eesti riiklikud liikumise soovitused toovad välja, et liikuda tuleks regulaarselt, võimalusel vähemalt 30 minutit iga päev, sh:
Tegevused peaksid:
Eelpool välja toodud soovitused kirjeldavad seda, kuidas läbi liikumise saada tervisele maksimaalne kasu. Oluline on aga meeles pidada, et igasugune liikumine on kasulik! Isegi siis, kui hetkel jääb su aktiivsustase soovituslikust madalamaks, siis ei tasu sellest heituda. Liikumisalaste eesmärkide seadmisel tasub eelkõige võtta aluseks enda praegune aktiivsustase ja suurendada seda samm-sammult. Olulised küsimused, mida endalt küsida, on:
Seega ei tasu kinni jääda sellesse, mida „peaksid“ suutma, vaid mis oleks jõukohane samm, et oma liikumisharjumusi suurendada. Näiteks kui oled seni teinud nädalas kolmel õhtul jalutuskäigu, siis võib olla jõukohane eesmärk lisada nädalasse juurde üks jalutuskäik. Kui aga oled hetkel füüsiliselt mitteaktiivne, siis võib olla täiesti sobilik eesmärk, et alustad rahulikus tempos jalutamisega 1-2 päeval nädalas 10-15 minutit korraga.
