Lähedase vaimse tervise raskused võivad mõjutada kogu perekonda või sõpruskonda. Sageli soovime aidata, kuid ei pruugi teada, mida teha või öelda. Toetamine ei tähenda probleemide lahendamist teise inimese eest. Sageli on kõige olulisem olla olemas, kuulata ja aidata inimesel tunda, et ta ei ole oma murega üksi.
Muutused meeleolus, käitumises, suhtlemises või igapäevases toimetulekus võivad viidata sellele, et inimesel on raske. Kui märkad muutusi, tasub nende kohta hoolivalt küsida ja siirast huvi üles näidata.
Sageli ei vaja inimene esimeses järjekorras nõuandeid ega lahendusi, vaid võimalust rääkida oma kogemusest. Kuulates püüa mõista, mitte hinnata. Aktiivne kuulamine aitab inimesel tunda, et teda märgatakse, võetakse tõsiselt ja mõistetakse.
Kuulamisoskus paraneb siis, kui me harjutame seda päriselus rahulikult, hinnanguteta ja tõeliselt kohal olles.
Proovi harjutada kümmekond minutit usaldusväärse inimesega. See võib olla sõber, pereliige, kolleeg või keegi, kellega on lihtne ja turvaline rääkida.
Vestluse alustamiseks kasuta lihtsat küsimust:
„Kuidas sul läheb?”
Toetu ALO raamistikule. Ära hoia sellest jäigalt kinni, vaid pea meeles, et oleksid kohal, kuulaksid ja looksid ruumi.
ALO on lihtne meelespea, mis aitab vestluses kohal olla ja toetavalt kuulata.
- A – Anna ruumi. Ära katkesta vestluskaaslast ning luba vestlusesse ka pause. Pane telefon ja muud segajad kõrvale, et saaksid täielikult kohal olla. Märka ka hetki, mil tekib soov kohe nõu anda või lahendusi pakkuda, ning püüa selle asemel lihtsalt kuulata.
- L – Leia sõnu. Näita, et oled kuulnud ja mõistnud, peegeldades tagasi nii vestluskaaslase sõnu kui ka tundeid. Esita avatud küsimusi, näiteks: „Kuidas see sind mõjutas?” või „Räägi sellest veidi rohkem.” Eesmärk ei ole inimest juhendada, vaid aidata tal oma kogemust avada ja läbi mõelda.
- O – Otsi kokkulepe. Kui vestlus puudutab keerulisemaid teemasid, küsi otse: „Kas soovid, et ma lihtsalt kuulan või vajad ka nõu?” Vestluse lõpus võid kuuldut lühidalt kokku võtta: „Kui ma õigesti aru sain, siis...” See aitab veenduda, et mõistsid inimest õigesti, ning annab talle võimaluse sind täiendada või parandada.
Pea meeles, et sinu eesmärk ei ole probleemi lahendada, vaid mõista teise inimese kogemust.
Vestluse lõpus küsi:
„Kas soovid, et võtaksin sinuga nädala pärast uuesti ühendust?”
See on väike, kuid mõjus viis näidata hoolimist, pakkuda järjepidevat toetust ja harjutada samal ajal ka oma kuulamisoskust.
Kui raskused püsivad, süvenevad või hakkavad mõjutama igapäevast toimetulekut, tasub julgustada inimest abi otsima. Vajadusel võid aidata leida infot, broneerida aega või pakkuda tuge abi saamise teekonnal.
Vaimse tervise raskuste ajal võivad inimesed eemalduda teistest, loobuda harjumuspärastest tegevustest või kaotada päevase rutiini. Võimalusel julgusta lähedast hoidma kontakti teiste inimestega ning jätkama tegevustega, mis pakuvad talle tähendust, rõõmu või turvatunnet.
Lähedase toetamine võib olla emotsionaalselt koormav. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ka enda vajadustele, puhkamisele ja vaimsele heaolule. Enda eest hoolitsemine aitab olla toetav ka pikema aja jooksul.
Lähedase toetamiseks ei pea olema vaimse tervise spetsialist. Sageli on kõige olulisem märgata, kuulata, mõista ja olla olemas. Toetav suhe võib aidata inimesel tunda end vähem üksikuna ning julgustada teda astuma samme parema vaimse tervise suunas.
