Vaimne tervis on inimese üldise tervise ja heaolu oluline osa. See mõjutab meie mõtlemist, tundeid, käitumist ning igapäevast toimetulekut tööl, koolis ja suhetes.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib vaimset tervist kui vaimse heaolu seisundit, mis võimaldab inimestel toime tulla elu stressiallikatega, realiseerida oma võimeid, õppida ja töötada edukalt ning panustada oma kogukonda.
Vaimset tervist saab käsitleda laia spektrina, mis ulatub heaolust kuni vaimse tervise häireteni. Mis tahes ajahetkel võivad mitmesugused individuaalsed, perekondlikud, kogukonna ja ühiskondlikud aspektid omavahelisel vastastikusel toimel kas toetada või kahjustada vaimset heaolu. Kuigi enamik inimesi on psühholoogiliselt vastupidavad, võivad pikaajaliselt kestvad ebasoodsad tingimused suurendada vaimse tervise probleemide väljakujunemise riski.
Just nagu maja ei seisa püsti ilma vundamendita, võib vaimse tervise tugisammaste mõranedes kaduda vaimse tervise tasakaal. Meie vaimset tervist mõjutavad mitmed füüsilise heaolu, meid ümbritseva keskkonna ning vaimse tervise toetamisega seotud oskused ja harjumused. Täielik nimekiri kõigist vaimset tervist mõjutavatest asjaoludest tuleks väga pikk, kuid suurema osa neist saab kokku võtta järgneva viie teema alla. Neid viite teemat võibki nimetada vaimse tervise tugisammasteks, sest just need on meie poolt kontrollitavad asjaolud, mis mõjutavad vaimset tervist kõige enam.
Vaimse tervise tugisambad on:
