- Stressijuhtimine: õppimine, kuidas tõhusalt stressi maandada, näiteks läbi hingamisharjutuste, jooga või meditatsiooni.
- Ajaplaneerimine: töö ja puhkuse tasakaalustamine, et vältida ülekoormust.
- Tervislikud eluviisid: regulaarne füüsiline tegevus, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni aitavad vähendada ärevuse sümptomeid.
Ärevuse raviks on saadaval mitmeid tõhusaid psühhoteraapia meetodeid. Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) on üks populaarsemaid lähenemisviise, mis aitab tuvastada ja muuta ärevust soodustavaid negatiivseid mõttemustreid ning käitumist. Nõustamine pakub lisaks toetust ja teadmisi, et paremini mõista oma ärevust ning õppida sellega toime tulema. Paljud inimesed leiavad abi ka lõdvestustehnikatest nagu sügav hingamine ja progressiivne lihaste lõdvestus. Neid meetodeid võib kasutada eraldi või kombineeritult, sõltuvalt inimese vajadustest ja eelistustest. Kõige sobivama teraapia või nõustamisteenuse aitab leida arst või psühholoog-terapeut.
Ärevuse raviks kasutatakse mitmeid ravimeid, millest kõige sagedamini määratakse antidepressante. Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) ja serotoniini-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) on tavaliselt esmavaliku ravimid, kuna need on üldiselt efektiivsed ja hästi talutavad. Tugeva ärevuse korral võib arst lühiajaliselt määrata bensodiasepiine. Need ravimid toimivad kiiresti, kuid neil on sõltuvuspotentsiaal, mistõttu neid kasutatakse ettevaatlikult ja tavaliselt vaid lühikest aega. Ravis võib kaaluda ka alternatiivseid ravimeid nagu buspiroon. See ravim sobib paremini pikaajaliseks kasutamiseks ja võib olla eriti kasulik üldistunud ärevushäire ravis. Ravimite valik sõltub konkreetsetest sümptomitest, üldisest tervislikust seisundist ja võimalikest kõrvaltoimetest. Arstiga koos saab kaaluda erinevaid võimalusi ja leida kõige sobivama raviplaani.
Iga inimese raviplaan on individuaalne ja sõltub tema konkreetsetest vajadustest, sümptomite tõsidusest ja ärevushäire mõjust tema igapäevaelule. Oluline on, et ravi valitaks koostöös tervishoiutöötajaga, et tagada parim võimalik tulemus.
Ärevushäirega toimetulekul on oluline roll ka sotsiaalsel toel ja kogukondlikel ressurssidel. Kogukonna toetusgrupid pakuvad väärtuslikku võimalust jagada kogemusi ja saada tuge teistelt sarnaste kogemustega inimestelt ning pakkuda praktilisi nõuandeid ja emotsionaalset tuge. Töökohast saadav abi ja sotsiaalteenused on samuti olulised, aidates kohaneda töökeskkonnaga või leevendada tööga seotud stressi. Need teenused võivad hõlmata nõustamist, tööga seotud muudatuste planeerimist või tuge stressiga toimetulekul. Suhtlus perekonna ja sõpradega võib samuti olla oluline ärevusega toimetulekul. Lähedased inimesed võivad pakkuda emotsionaalset tuge, mõistmist ja praktilist abi. Oluline on siiski välja tuua, et iga inimese raviplaan on unikaalne ja peaks olema kohandatud tema konkreetsetele vajadustele. Raviplaan sõltub ärevuse tüübist ja raskusastmest ning selle mõjust igapäevaelule. Parim lähenemine on teha koostööd spetsialistiga, et leida sobiv kooslus erinevatest ravivõimalustest ja tugiteenustest.
