Maaniaseisundile on väga head toimet omanud psühhoharimine, mis hõlmab bipolaarse häire ja selle ravi kohta teabe jagamist. Selle eesmärgiks on aidata inimesel mõista häire bioloogilisi toimemehhanisme ja ravimravi vajadust, parandades seeläbi ettenähtud raviplaanis püsimist. Muuhulgas õpetatakse ära tundma hoiatusmärke lähenevast episoodist ning selgitatakse sümptomite võimalikke põhjustajaid ja esilekutsujaid.

Maaniaseisundi korral on väga hästi toiminud ka süsteemse abi pakkumine (ambulatoorne erialane meeskond, mis koosneb õdedest ja psühhiaatrist ning tagab abivajajatele regulaarsed vastuvõtud ja hõlpsasti kättesaadavad telefonikonsultatsioonid) koos grupiteraapiaga. Grupiteraapias õpetatakse patsiente oma sümptomeid ja ravimite vajadust märkama ning pakutakse tuge tööalaste ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel. Osalejad koostavad isiklikud enesejuhtimisplaanid, mis kirjeldavad üksikasjalikult toimetulekustrateegiaid varajaste hoiatusmärkide jaoks.

Depressiooniepisoodi korral on väga head raviefekti näidanud funktsionaalne pereteraapia (Functional Family Therapy ehk FFT), kuhu kaasatakse kõik lähimad pereliikmed. Teraapia koosneb mitmest etapist, alustades psühhoharimisega bipolaarse häire sümptomite ja tekkepõhjuste (etioloogia) ning ravimite järgimise vajaduse osas. Kognitiive teraapia on nii maania- kui depressiooniepisoodi korral näidanud mõõdukat raviefekti. Depressiivse episoodi korral on keskmist raviefekti näidanud veel psühhoharimine ning interpersonaalse ja sotsiaalse rütmi teraapia (Interpersonal and Social Rhythm Therapy ehk IPSRT).

Vaimse tervise probleemide ravi alustamiseks pöördu oma perearsti poole, kes saab mõningate vaimse tervise häirete raviga ise algust teha või aidata jõuda sobiva spetsialistini. Sealhulgas saab perearst teraapiafondi rahastusel suunata kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Võimalik on pöörduda ka otse psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtule ning selleks perearsti saatekirja vaja ei ole.