Mis on somatoformsed häired?

Teised valikud

Somaatilise sümptomite häire on vaimse tervise seisund, mille tunnuseks on ühe või mitme füüsilise sümptomi esinemine, mis on häiriv ja mis takistab oluliselt igapäevaelus toimetulekut. Sümptomitel ei pruugi olla selget meditsiinilist seletust. Inimesed võivad kogeda mitmesuguseid sümptomeid, sealhulgas valu, väsimust, soolteprobleeme ja muid kehalisi kaebusi. Sageli on ülemäärane rõhk füüsilistel sümptomitel ja mure terviseprobleemide üle, mis viib märkimisväärse ärevuse ja düstressini.

Somaatiliste sümptomite häired on keerukad seisundid, mille mõistmine ja ravi nõuavad holistilist lähenemist, arvestades nii bioloogilisi, psühholoogilisi kui ka sotsiaalseid tegureid. RHK-11 klassifikatsioon rõhutab vajadust keskenduda mitte ainult sümptomitele endile, vaid ka nende mõjule patsiendi elukvaliteedile ja funktsioneerimisele. Somatoformsete häirete käsitlus on RHK-11 versioonis muutunud võrreldes varasemaga. RHK-11 kasutab terminit "keha düstressi häire" (bodily distress disorder) ja "somaatiline sümptomite häire" (somatic symptom disorder), mis on lähedasemad DSM-5 klassifikatsioonile.

Somaatiliste sümptomite häirete levimus varieerub uuringute lõikes, kuid üldiselt:

Üldpopulatsioonis on levimus hinnanguliselt 5-7%.

Esmatasandi tervishoius on levimus kõrgem, ulatudes 15-25%-ni patsientidest.

Naiste seas esineb häiret sagedamini kui meeste seas.

Levimus on kõrgem madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste seas.

Sümptomid

RHK-11 järgi on peamised tunnused:

Üks või mitu kehalist sümptomit, mis põhjustavad märkimisväärset distressi või häirivad igapäevaelu funktsioneerimist.

Ülemäärane mure, ärevus või ajakulu seoses terviseprobleemidega.

Sümptomid püsivad tavaliselt üle 6 kuu.

Sagedasemad sümptomid hõlmavad:

Valu erinevates kehaosades

Väsimus

Seedetrakti probleemid

Neuroloogilised sümptomid (nt pearinglus, tuimus)

Kardiovaskulaarsed sümptomid (nt südamepekslemine)

Häire põhjused

Somaatiliste sümptomite häirete täpne etioloogia pole teada, kuid uuringud viitavad mitmete tegurite koosmõjule.

Bioloogilised tegurid:

Geneetiline eelsoodumus

Autonoomse närvisüsteemi düsregulatsioon

Hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje düsfunktsioon

Alanenud valulävi

Värskemad uuringud on näidanud erinevusi aju struktuuris ja funktsioonis somaatiliste sümptomite häirega patsientidel:

Muutused insulaarse korteksi ja anterioorse tsingulaarkorteksi aktiivsuses

Erinevused amügdala ja prefrontaalse korteksi vahelistes ühendustes

Muutused aju valu töötlemise võrgustikes

Psühholoogilised tegurid:

Kõrgenenud tähelepanu kehalistele aistingutele

Negatiivne atributsioonistiil

Ärevus ja depressioon

Varasemad traumakogemused

Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid:

Stress ja elusündmused

Kultuurilised uskumused tervise ja haiguse kohta

Perekondlikud mustrid ja õpitud käitumine

Kognitiivsed tegurid:

Sümptomite katastrofiseerimine

Selektiivne tähelepanu keha signaalidele

Somaatiliste sümptomite häired esinevad sageli koos teiste psüühikahäiretega:

Depressioon (30-60% juhtudest)

Ärevushäired (40-50% juhtudest)

Isiksusehäired (eriti vältiv ja sõltuv isiksusehäire)

Diagnostika

RHK-11 rõhutab, et diagnoos ei tohiks põhineda ainult meditsiiniliselt seletamatute sümptomite olemasolul, vaid peaks arvestama ka patsiendi suhtumist oma sümptomitesse ja nende mõju igapäevaelule.

Diagnostika hõlmab tavaliselt:

Põhjalikku meditsiinilist hindamist, et välistada orgaanilised põhjused

Psühhiaatrilist hindamist

Standardiseeritud küsimustike kasutamist

World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/
Zautra, A. J., McKenzie, J., & Lusk, J. (2020). Cognitive behavioral therapy for somatic symptom disorder: A systematic review. Journal of Psychosomatic Research , 132, 109981. https://doi.org/10.1016/j.jpsychores.2020.109981
Keng, S. L., Smoski, M. J., & Robins, C. J. (2011). Effects of mindfulness on psychological health: A review of empirical studies. Clinical Psychology Review , 31(6), 1041-1056. https://doi.org/10.1016/j.cpr.2011.04.006
Pascoe, M. C., & Parker, A. G. (2019). The impact of stress on students in a high academic environment. Australian & New Zealand Journal of Psychiatry , 53(6), 509-527. https://doi.org/10.1177/0004867418784528
Tuck, N., Vickers, M. H., & Baird, S. (2021). Nutrition and its impact on mental health: A review of the evidence. Nutritional Neuroscience , 24(5), 348-357. https://doi.org/10.1080/1028415X.2020.1841589
Rook, K. S., & Sorkin, D. H. (2020). The role of social relationships in health: A lifecourse perspective. Ageing & Mental Health , 24(5), 755-761. https://doi.org/10.1080/13607863.2019.1582508
Dimsdale, J. E. (2018). Psychobiology of somatic symptom disorder: Understanding the mind-body connection. Journal of Psychosomatic Research , 113, 149-155. https://doi.org/10.1016/j.jpsychores.2018.07.013
Dimidjian, S., & Hollon, S. D. (2010). How do behavioral activation and cognitive therapy compare? A preliminary investigation of the mechanisms of action. Depression and Anxiety , 27(2), 166-179. https://doi.org/10.1002/da.20631
Burton, C., et al. (2012). A primary care Symptoms Clinic for patients with medically unexplained symptoms: pilot randomised trial. BMJ Open, 2(1), e000513.
Eilenberg, T., et al. (2016). Acceptance and commitment group therapy for health anxiety: Results from a pilot study. Journal of Anxiety Disorders, 35, 105-114.
Hedman, E., et al. (2016). Effectiveness of Internet-based cognitive behaviour therapy for health anxiety in routine care. British Journal of Psychiatry, 208(6), 532-538.
Henningsen, P., et al. (2018). Management of functional somatic syndromes. The Lancet, 391(10126), 1098-1106.
Kleinstäuber, M., et al. (2014). Efficacy of short-term psychotherapy for multiple medically unexplained physical symptoms: a meta-analysis. Clinical Psychology Review, 34(2), 146-159.
Liu, J., et al. (2019). Cognitive behavioral therapy for somatic symptom disorders in later life: a prospective comparative explorative pilot study in two clinical populations. Neuropsychiatric Disease and Treatment, 15, 2855.
Payne, H., et al. (2017). Medically unexplained symptoms and bodily distress: An embodied approach. Psychoanalytic Psychotherapy, 31(4), 398-416.
Röhricht, F., & Elanjithara, T. (2014). Management of medically unexplained symptoms: outcomes of a specialistliaison clinic. Psychiatric Bulletin, 38(3), 102-107.
Schröder, A., et al. (2012). Cognitive-behavioural group treatment for a range of functional somatic syndromes: randomised trial. British Journal of Psychiatry, 200(6), 499-507.
van Ravesteijn, H., et al. (2013). Mindfulness-based cognitive therapy for patients with medically unexplained symptoms: a randomized controlled trial. Psychotherapy and Psychosomatics, 82(5), 299-310.