Mis on somatoformsed häired?

Teised valikud

Somaatilise sümptomite häire on vaimse tervise seisund, mille tunnuseks on ühe või mitme füüsilise sümptomi esinemine, mis on häiriv ja mis takistab oluliselt igapäevaelus toimetulekut. Sümptomitel ei pruugi olla selget meditsiinilist seletust. Inimesed võivad kogeda mitmesuguseid sümptomeid, sealhulgas valu, väsimust, soolteprobleeme ja muid kehalisi kaebusi. Sageli on ülemäärane rõhk füüsilistel sümptomitel ja mure terviseprobleemide üle, mis viib märkimisväärse ärevuse ja düstressini.

Somaatiliste sümptomite häired on keerukad seisundid, mille mõistmine ja ravi nõuavad holistilist lähenemist, arvestades nii bioloogilisi, psühholoogilisi kui ka sotsiaalseid tegureid. RHK-11 klassifikatsioon rõhutab vajadust keskenduda mitte ainult sümptomitele endile, vaid ka nende mõjule patsiendi elukvaliteedile ja funktsioneerimisele. Somatoformsete häirete käsitlus on RHK-11 versioonis muutunud võrreldes varasemaga. RHK-11 kasutab terminit "keha düstressi häire" (bodily distress disorder) ja "somaatiline sümptomite häire" (somatic symptom disorder), mis on lähedasemad DSM-5 klassifikatsioonile.

Somaatiliste sümptomite häirete levimus varieerub uuringute lõikes, kuid üldiselt:

Üldpopulatsioonis on levimus hinnanguliselt 5-7%.

Esmatasandi tervishoius on levimus kõrgem, ulatudes 15-25%-ni patsientidest.

Naiste seas esineb häiret sagedamini kui meeste seas.

Levimus on kõrgem madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste seas.

Sümptomid

RHK-11 järgi on peamised tunnused:

Üks või mitu kehalist sümptomit, mis põhjustavad märkimisväärset distressi või häirivad igapäevaelu funktsioneerimist.

Ülemäärane mure, ärevus või ajakulu seoses terviseprobleemidega.

Sümptomid püsivad tavaliselt üle 6 kuu.

Sagedasemad sümptomid hõlmavad:

Valu erinevates kehaosades

Väsimus

Seedetrakti probleemid

Neuroloogilised sümptomid (nt pearinglus, tuimus)

Kardiovaskulaarsed sümptomid (nt südamepekslemine)

Häire põhjused

Somaatiliste sümptomite häirete täpne etioloogia pole teada, kuid uuringud viitavad mitmete tegurite koosmõjule.

Bioloogilised tegurid:

Geneetiline eelsoodumus

Autonoomse närvisüsteemi düsregulatsioon

Hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealise telje düsfunktsioon

Alanenud valulävi

Värskemad uuringud on näidanud erinevusi aju struktuuris ja funktsioonis somaatiliste sümptomite häirega patsientidel:

Muutused insulaarse korteksi ja anterioorse tsingulaarkorteksi aktiivsuses

Erinevused amügdala ja prefrontaalse korteksi vahelistes ühendustes

Muutused aju valu töötlemise võrgustikes

Psühholoogilised tegurid:

Kõrgenenud tähelepanu kehalistele aistingutele

Negatiivne atributsioonistiil

Ärevus ja depressioon

Varasemad traumakogemused

Sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid:

Stress ja elusündmused

Kultuurilised uskumused tervise ja haiguse kohta

Perekondlikud mustrid ja õpitud käitumine

Kognitiivsed tegurid:

Sümptomite katastrofiseerimine

Selektiivne tähelepanu keha signaalidele

Somaatiliste sümptomite häired esinevad sageli koos teiste psüühikahäiretega:

Depressioon (30-60% juhtudest)

Ärevushäired (40-50% juhtudest)

Isiksusehäired (eriti vältiv ja sõltuv isiksusehäire)

Diagnostika

RHK-11 rõhutab, et diagnoos ei tohiks põhineda ainult meditsiiniliselt seletamatute sümptomite olemasolul, vaid peaks arvestama ka patsiendi suhtumist oma sümptomitesse ja nende mõju igapäevaelule.

Diagnostika hõlmab tavaliselt:

Põhjalikku meditsiinilist hindamist, et välistada orgaanilised põhjused

Psühhiaatrilist hindamist

Standardiseeritud küsimustike kasutamist

World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/
Keng, S. L., Smoski, M. J., & Robins, C. J. (2011). Effects of mindfulness on psychological health: a review of empirical studies. Clinical psychology review, 31(6), 1041-1056. https://doi.org/10.1016/j.cpr.2011.04.006
Burton, C., et al. (2012). A primary care Symptoms Clinic for patients with medically unexplained symptoms: pilot randomised trial. BMJ Open, 2(1), e000513. https://doi.org/10.1136/bmjopen-2011-000513
Eilenberg, T., Kronstrand, L., Fink, P., & Frostholm, L. (2013). Acceptance and commitment group therapy for health anxiety - results from a pilot study. Journal of anxiety disorders, 27(5), 461–468. https://doi.org/10.1016/j.janxdis.2013.06.001
Hedman, E., et al. (2014). Effectiveness of Internet-based cognitive behaviour therapy for depression in routine psychiatric care. Journal of affective disorders, 155, 49–58. https://doi.org/10.1016/j.jad.2013.10.023
Henningsen, P., Zipfel, S., & Herzog, W. (2007). Management of functional somatic syndromes. Lancet (London, England), 369(9565), 946–955. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(07)60159-7
Kleinstäuber, M., Witthöft, M., & Hiller, W. (2011). Efficacy of short-term psychotherapy for multiple medically unexplained physical symptoms: a meta-analysis. Clinical psychology review, 31(1), 146–160. https://doi.org/10.1016/j.cpr.2010.09.001
Verdurmen, M. J., et al. (2017). Cognitive behavioral therapy for somatic symptom disorders in later life: a prospective comparative explorative pilot study in two clinical populations. Neuropsychiatric disease and treatment, 13, 2331–2339. https://doi.org/10.2147/NDT.S141208
Rosendal, M., Olesen, F., & Fink, P. (2005). Management of medically unexplained symptoms. BMJ (Clinical research ed.), 330(7481), 4–5. https://doi.org/10.1136/bmj.330.7481.4
Schröder, A., et al. (2012). Cognitive-behavioural group treatment for a range of functional somatic syndromes: randomised trial. The British journal of psychiatry: the journal of mental science, 200(6), 499–507. https://doi.org/10.1192/bjp.bp.111.098681
van Ravesteijn, H., Lucassen, P., Bor, H., van Weel, C., & Speckens, A. (2013). Mindfulness-based cognitive therapy for patients with medically unexplained symptoms: a randomized controlled trial. Psychotherapy and psychosomatics, 82(5), 299–310. https://doi.org/10.1159/000348588