Antipsühhootikumid, rehabilitatsioon koos kogukonna tugiteenustega ja psühhoteraapia on ravi peamised komponendid. Kuna skisofreenia on pikaajaline ja korduv haigus, on oluline üldine eesmärk õpetada patsientidele haiguse enesejuhtimise oskusi.

Skisofreenia ravi üldised eesmärgid on järgmised:

• vähendada psühhootiliste sümptomite nn koormust
• säilitada eluga toimetulekut
• ennetada haiguse episoodide kordumist ja sellega seotud toimetulekuraskusi
• vähendada nn eneseravi eesmärgil kasutatavate uimastite kasutamist

Olulisim on ennetada liigse stressi kuhjumist, sest stressi kogemine on leitud olevat olemasoleva eelsoodumuse vallandaja.  

Psühholoogiline abi

Psühhoteraapia eesmärk skisofreenia puhul on arendada patsiendi, pereliikmete ja arsti vahelist koostöösuhet, et patsient saaks õppida oma haigusega toime tulema, võtma ravimeid vastavalt ettekirjutusele ja toime tulema tõhusamalt stressiga.
Selle raames on olulised:

• Psühhosotsiaalsete vajaduste kaardistamine ja nende täitmiseks oskuste ja ressursside arendamine
• Haiguse sümptomite teadvustamine ja nendega toimetuleku õppimine (siin kõige levinumad KKT tehnikad)
• Kroonilise haigusega koos elamisega kohanemine- elukorralduse kohandamine selleks
• Perekonna ja lähedaste harimine haigusest ja sümptomitega toimetulekust
• Peresuhetega töötamine (siin kõige levinum pereteraapia)
• Lähedaste toetamine (siin on sageli abiks tugigrupid)

Ravimid

• Antipsühhootilised ravimid jagunevad esimese põlvkonna antipsühhootikumideks (FGA) ja teise põlvkonna antipsühhootikumideks (SGA) nende spetsiifilise neurotransmitterretseptori afiinsuse ja aktiivsuse alusel. Teise põlvkonna antipsühhootikumid, mida nimetatakse „atüüpilisteks,“ annavad tõhusamaid tulemusi, kusjuures vähemate (liikumishäireid põhjustavate) kõrvalmõjudega. Eesmärgiks on vaimse ja füüsilise heaolu optimeerimine, kuid mõningate psühhoosivastaste ravimitega kaasneb suurem südameveresoonkonnahaiguste ja ainevahetushäirete risk, muuhulgas südame isheemiatõbi, kehakaalu tõus, kõrvalekalded lipiidide tasakaalust, ning II tüüpi diabeet.
• Isikupärastatud raviplaan: ravi tuleb kohandada inimesele, võttes arvesse tema spetsiifilisi sümptomeid, kõrvaltoimeid ja vastuseid varasematele ravimitele. Vajalikuks võib osutuda regulaarselt ravi kulu hindamine ja vajadusel kohanduste tegemine. Skisofreeniahaigete ravi ja hooldus peab olema isikukeskne ja koostööle orienteeritud, patsiendi vajadusi ja eelistusi arvestav, et nad saaksid oma vaimse ja füüsilise tervise osas teadlikke otsuseid langetada.

Muud abi võimalused

• Psühhosotsiaalsete oskuste koolitus ja kutsealase rehabilitatsiooni programmid aitavad paljudel patsientidel töötada ja igapäevaste ülesannetega hakkama saada.  
• Eriti väärtuslik võib olla toetatud töötamine, mille puhul patsiendid paigutatakse konkurentsivõimelisse töökeskkonda ja neile pakutakse kohapeal tööalast juhendamist, et soodustada tööga kohanemist.  
• Toetatud elamise teenus võimaldab paljudel skisofreeniahaigetel elada kogukonnas. Tugiisik saab aidata ravimite järjepideva võtmise.  
• Mõnedele patsientidele on abiks kognitiivsete oskuste treening. Selle eesmärk on parandada kognitiivseid funktsioone (nt tähelepanu, töömälu, täitevfunktsioonid) ja aidata patsientidel õppida või uuesti õppida ülesandeid täitma.