Eneseabi

• Stressijuhtimine: õppimine, kuidas tõhusalt stressi maandada, näiteks läbi hingamisharjutuste, jooga või meditatsiooni.
• Ajaplaneerimine: töö ja puhkuse tasakaalustamine, et vältida ülekoormust.
• Tervislikud eluviisid: regulaarne füüsiline tegevus, tasakaalustatud toitumine ja piisav uni aitavad vähendada ärevuse sümptomeid.

Psühholoogiline abi

• Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): aitab tuvastada ja muuta negatiivseid mõttemustreid ja käitumist, mis soodustavad ärevust.
• Nõustamine: pakub toetust ja teadmisi ärevuse mõistmiseks ja sellega toimetulekuks.

Ravimid

• Antidepressandid: näiteks selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) või serotoniini ja norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d), mis on sageli esmavaliku ravimid.
• Bensodiasepiinid: kasutatakse lühiajaliseks leevenduseks tugeva ärevuse korral, kuid nende sõltuvuspotentsiaal nõuab ettevaatust.
• Muud ravimid: nagu buspiroon, mida võib kasutada pikaajaliseks ärevuse raviks, eriti kui SSRI-d ei ole efektiivsed.

Muud abi võimalused

• Kogukonna toetusgrupid: võimaldavad jagada kogemusi ja saada tuge teistelt sarnaste probleemidega inimestelt.
• Tööalane abi ja sotsiaalsed teenused: aitavad kohaneda töökeskkonnaga või leevendada tööga seotud stressi.
• Suhtlemine lähedastega: avatud suhtlus perekonna ja sõpradega, kes võivad pakkuda emotsionaalset tuge ja mõistmist.

Iga inimese raviplaan on individuaalne ja sõltub tema konkreetsetest vajadustest, sümptomite tõsidusest ja ärevushäire mõjust tema igapäevaelule. Oluline on, et ravi valitaks koostöös tervishoiutöötajaga, et tagada parim võimalik tulemus.