Enesetunne logo
OtsiMenüüMenüü
Isiksusehäirete ravi

Isiksusehäirete ravimine on keeruline ja nõuab mitmekesist lähenemist. Individuaalsete, tõenduspõhiste psühhoteraapia sekkumiste kasutamine, trauma rolli arvestamine ja koostöö põhimõtetele toetumine on hädavajalikud tõhusaks raviks. Integreeritud ravimeetod ühendab endas psühhoteraapia, ravimravi ja psühhosotsiaalsed sekkumised, mis on kohandatud individuaalsete vajaduste järgi. Mitmest professionaalist koosneva meeskonna (psühhiaatrid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad) koostöö on hädavajalik, et pakkuda isiksustehäire raviks tõhusaimat abi. 

Trauma rolli tunnistamine isiksusehäirete arengus on äärmiselt oluline. Traumateadlik lähenemine seisab turvalisuse, usaldusväärsuse ja võimestamise eest, edendades nii säilenõtkuse, traumast taastumise arengut ja võideldes taastraumeerituse vastu.  

 

Eneseabi

  • Tervisliku eluviisi, sealhulgas regulaarse treeningu, tasakaalustatud toitumise, piisava une ja stressijuhtimistehnikate rakendamine aitab kaasa üldisele heaolule ja leevendab isiksusehäiretega seotud probleeme.
  • Teadveloleku ja meditatsiooni praktikad aitavad parandada eneseteadlikkust, emotsioonide reguleerimist ja stressijuhtimist. Juhendatud meditatsioonid ja teadveloleku rakendused on hõlpsasti kättesaadavad.

 

Psühholoogiline abi

  • Kognitiivne käitumisteraapia (KKT) aitab tuvastada ja muuta moonutatud mõtlemismustreid ning parandada emotsioonide reguleerimist ja impulsi kontrollimist.
  • Dialektiline käitumisteraapia (DKT) on spetsiifiliselt piirialase isiksusehäire jaoks välja töötatud psühhoteraapia, mis keskendub emotsioonide reguleerimise, sotsiaalsete raskuste, ärevuse talumise ja teadveloleku oskuste parandamisele.
  • Skeemiteraapia on integratiivne psühhoteraapia. See keskendub mittekohastumuslikele skeemidele, mis tulenevad varase elu kogemustest, kus emotsionaalsed baasvajadused on jäänud adekvaatse vastuseta. 
  • Mentaliseerimise põhine psühhoteraapia (MPP) aitab mõista ja tõlgendada inimesel enda ja teiste vaimseid seisundeid, parandades suhteid.
  • Ülekande-keskne psühhoteraapia (ÜKT) keskendub inimese suhtemustritele ja nende toimimisele terapeutilises suhtes, eesmärgiks toetada toimivate suhtemustrite arengut.

 

Ravimid

Kuigi mitte ühtegi konkreetset ravimit ei ole heakskiidetud isiksusehäire raviks, võib ravimravi rakendada kaasuvate häirete nagu ärevuse ja depressiooni, või konkreetsete sümptomite nagu impulsi ja emotsioonide kontrolli raskuste haldamiseks.

Levinumad kasutatavad ravimid on:

  • Antidepressandid (SSRI-d, SNRI-d), mis aitavad leevendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid.
  • Meeleolustabilisaatorid (nt liitium, valproaat), mis võivad aidata meeleolutõusude juhtimisel.
  • Antipsühhootikumid , mis võivad olla kasulikud eriti isikutele, kellel on märkimisväärne paranoia või psühhoosile sarnased sümptomid.

 

Muud abi võimalused

  • Patsientide ja nende perede harimine isiksusehäirete kohta vähendab stigmat ja edendab sotsiaalse toetuse ressurssi.  
  • Pereteraapia on oluline vahend suhete olemuse ja dünaamika käsitlemisel ja suhete  toimimise parandamisel.
Print Friendly, PDF & Email
  1. World Health Organization. (2022). ICD-11:International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/ 
  2. American Psychiatric Association. (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.). Arlington, VA: American Psychiatric Publishing. 
  3. Bradley, J. & McKinnon, A. (2021). Understanding personality disorders in a trauma-informed framework. Journal of Interpersonal Violence, 36 (3-4), 1241-1253. 
  4. Distel, M. A., et al. (2008). Genetic and environmental influences on the comorbidity of personality disorders. Personality Disorders: Theory, Research, and Treatment, 4 (1), 37-44. 
  5. Gunderson, J.G. (2011). Borderline personality disorder: A clinical guide. American Psychiatric Pub . 
  6. Lenzenweger, M. F. (2008). Epidemiology of personality disorders: Towards a developmental perspective. Journal of Personality Disorders, 22 (5), 438-453. 
  7. Linehan, M. M. (2019). DBT® Skills Training Manual (2nd ed.). New York: Guilford Press. 
  8. McGlashan, T.H., et al. (2005). The similarities and differences between personality disorders. American Journal of Psychiatry, 162 (3), 60-67. 
  9. Paris, J. (2021). The evolution of insight: A key factor in the treatment of personality disorders. Personality Disorders: Theory, Research, and Treatment, 12 (5), 521-529. 
  10. Sapienza, J., & Sweeney, C. (2023). The ICD-11 clinical utility for personality disorders: Perspectives and future directions. Psychological Medicine, 53 (3), 482-487. 
  11. Schmahl, C., et al. (2003). Neural correlates of a symptom provocation paradigm in patients with borderline personality disorder: An fMRI study. Journal of Psychiatric Research, 37 (4), 321-329. 
  12. Torgersen, S. (2005). The genetics of personality disorders. Psychological Medicine, 35 (4), 469-476. 
  13. Zanarini, M. C., et al. (2015). The prevalence of borderline personality disorder in community and clinical samples. Personality Disorders: Theory, Research, and Treatment, 6 (4), 406–412 
  14. American Psychiatric Association. (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.). Arlington, VA: American Psychiatric Publishing. 
  15. Bateman, A. W., & Fonagy, P. (2006). Mentalization-based treatment for borderline personality disorder: A practical guide. Oxford University Press . 
  16. Beck, A. T. (2011). Cognitive Therapy: Basics and Beyond (2nd ed.). Guilford Press. 
  17. Gunderson, J. G., & Hare-Mustin, R. (2000). The consistent use of diagnostic terminology in the treatment of personality disorders. Journal of Personality Disorders, 14 (1), 1-3. 
  18. Harris, M., & Fallot, R. D. (2001). Using Trauma Theory to Design Service Systems. New Directions for Mental Health Services, No. 89. 
  19. Linehan, M. M. (2019). DBT® Skills Training Manual (2nd ed.). New York: Guilford Press. 
  20. Miller, A. L., et al. (2019). Family interventions for personality disorders: A systematic review. Psychological Medicine, 50 (7), 1101-1112. 
  21. Sapienza, J., & Sweeney, C. (2023). The ICD-11 clinical utility for personality disorders: Perspectives and future directions. Psychological Medicine, 53 (3), 482-487. 
  22. Young, J. E., Klosko, J. S., & Weishaar, M. E. (2003). Schema Therapy: A Practitioner's Guide. Guilford Press. 
crosschevron-down linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram