Traumajärgse stressihäire ravis on tõhusaks osutunud traumale fokusseeritud kognitiiv-käitumuslikud teraapiad, nagu kognitiivse restruktureerimise teraapia, kognitiivse töötlemise teraapia (Cognitive Processing Therapy) ja pikaajaline eksponeerimisteraapia (Prolonged Exposure Therapy). 

Kognitiivses teraapias raamistatakse traumaga seotud mõtteid ja uskumusi ümber, et inimene käsitleks traumat ajaliselt piiritletud minevikusündmusena, mis ei oma mõju tema tulevikule.

Kognitiivse töötlemise teraapia põhineb infotöötlusprotsesside teoorial. Teraapia hõlmab psühhoharimist trauma tekkepõhjustest, eksponeerimist trauma mälestusele ja traumaga seotud mitteabistavate mõtete kognitiivset ümberkujundamist. 

Pikaajaline eksponeerimise teraapia hõlmab inimese eksponeerimist traumaatilisele kogemusele tema kujutluses, samuti päriselulisi kokkupuuteid (näiteks traumapaiga külastus), mille käigus õpitakse traumaga seotud stiimulitega korduvalt kokku puutudes neile kohasemalt reageerima. Posttraumaatilise stressihäirega kaasnevale sõltuvusele alkoholist ja/või psühhoaktiivsetest ainetest on väga head toimet omanud Seeking Safety programm.

Vaimse tervise probleemide ravi alustamiseks pöördu oma perearsti poole, kes saab mõningate vaimse tervise häirete raviga ise algust teha või aidata jõuda sobiva spetsialistini. Sealhulgas saab perearst teraapiafondi rahastusel suunata kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Võimalik on pöörduda ka otse psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtule ning selleks perearsti saatekirja vaja ei ole.