Üldistunud ärevushäire (ÜÄH) on krooniline ja liigselt kõrge ärevuse seisund, mis pole seotud konkreetsete olukordade või sündmustega. Inimesed, kes kannatavad ärevushäire all, kogevad pidevat muret ja pinget, isegi kui pole ilmseid põhjuseid. See häire võib oluliselt mõjutada igapäevaelu kvaliteeti ja toimetulekut. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on ÜÄH üks levinumaid ärevushäireid, mille levimus on umbes 3 – 6% elanikkonnast. Häire all kannatavad inimesed võivad tunda end pidevalt ülekoormatuna ja on sageli võimetud lõdvestuma.
- Püsiv ja liigne muretsemine eri asjade pärast
- Rahutu tunne või pidev närvilisus
- Kergesti väsimine
- Keskendumisraskused või tunne, et meel läheb tühjaks
- Ärrituvus
- Lihaspinge (nt pingul kaela- ja õlalihased)
- Unehäired (raskused uinumisega, rahutu uni või rahutu tunne pärast ärkamist)
- Geneetiline eelsoodumus: ärevushäireid esineb sageli peredes, viidates võimalikule geneetilisele tegurile.
- Isiksuseomadused: mõned isiksusetüübid, nagu need, kes on loomult rohkem murelikud või negatiivsed, võivad olla altimad ÜÄH arengule.
- Elusündmused: suured elumuutused või stressirohked sündmused nagu töökaotus, lähedase surm või tõsised terviseprobleemid võivad esile kutsuda või süvendada ärevushäireid.
- Õpitud käitumine: inimesed võivad õppida ärevaks olemist, kui nad on kasvanud üles keskkonnas, kus ärevus oli pidevalt kohal või kus muretsemist peeti normaalseks käitumiseks.
