Enesetunne logo
OtsiMenüüMenüü
Bipolaarse häire ravi

Eneseabi keskendub tervislike eluviiside edendamisele, mis võivad aidata stabiliseerida meeleolu. Regulaarne une- ja söögiaegade järgimine, füüsiline aktiivsus ja stressi vähendamine on olulised. Oluline on pidada päevikut meeleolu ja sümptomite jälgimiseks, et paremini mõista, mis käivitab meeleolumuutusi.

Psühholoogiline abi

  • Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): Keskendub negatiivsete mõtete ja käitumismustrite tuvastamisele ja muutmisele. KKT aitab patsientidel õppida uusi toimetulekustrateegiaid ja eneseregulatsiooni meetodeid.
  • Interpersonaalne ja sotsiaalne rütmiteraapia (IPSRT): Aitab stabiliseerida igapäevaseid rutiine ja parandada suhteid, mis võivad mõjutada meeleolu. See teraapia keskendub une- ja ärkveloleku rütmi ning igapäevase struktuuri säilitamisele.
  • Perekonnateraapia: Kaasatakse pereliikmed teraapiasse, et parandada suhtlemist ja toetada patsienti. See võib aidata vähendada stressi ja konflikte kodus ning pakkuda tuge kogu perele.

 

Ravimid

  • Meeleolu stabilisaatorid: Litium on üks kõige tavalisemaid meeleolu stabilisaatoreid, mida kasutatakse bipolaarse häire raviks. Samuti kasutatakse antikonvulsante, nagu valproaat ja lamotrigiin.
  • Antipsühhootikumid: Atypical antipsühhootikumid, nagu olansapiin ja kvetiapiin, võivad olla efektiivsed maniakaalsete episoodide ravis ja meeleolu stabiliseerimises.
  • Antidepressandid: Neid kasutatakse ettevaatlikult ja tavaliselt koos meeleolu stabilisaatoritega, kuna need võivad mõnikord esile kutsuda maniakaalseid episoode.
  • Raviskeemi kohandamine: Oluline on regulaarselt arstiga konsulteerida, et kohandada raviskeemi vastavalt patsiendi vajadustele ja sümptomitele.

 

Muud abi võimalused

  • Kogukonna teenused: Tugigrupid ja kogukonnapõhised teenused võivad pakkuda olulist tuge ja ressurssi. Osalemine tugigruppides aitab jagada kogemusi ja saada tuge teistelt sarnase seisundiga inimestelt.
  • Suhtlemine lähedastega: Lähedaste toetus on kriitilise tähtsusega. Lähedastele mõeldud haridus ja teavitamine bipolaarse häire kohta võivad aidata neil paremini mõista ja toetada patsienti.
  • Elukorraldus ja töö: Töökeskkonna ja elukorralduse kohandamine, näiteks paindlik tööaeg ja stressi vähendamine, võivad aidata haiguse juhtimisel. Samuti võivad abiks olla tööalane nõustamine ja rehabilitatsiooniteenused.
  1. Davidson, L., et al. (2021). Peer support among persons with severe mental illnesses: a review of evidence and experience. World Psychiatry, 20(2), 249-276. 
  2. Frank, E., et al. (2019). Interpersonal and Social Rhythm Therapy in Bipolar Disorder: A Case Example. Journal of Clinical Psychology, 75(5), 801-811. 
  3. Malhi, G. S., et al. (2021). Royal Australian and New Zealand College of Psychiatrists clinical practice guidelines for mood disorders: Bipolar disorder summary. Bipolar Disorders, 23(6), 546-564. 
  4. McIntyre, R. S., et al. (2020). Management of patients with bipolar disorder and major depressive disorder with mixed features. Annals of Clinical Psychiatry, 32(1), 35-47. 
  5. Miklowitz, D. J., et al. (2020). Family-focused treatment for adolescents with bipolar disorder: 1-year outcomes of a randomized trial. Journal of the American Academy of Child & Adolescent Psychiatry, 59(9), 1119-1130. 
  6. Wright, J. H., et al. (2021). Cognitive-Behavioral Therapy for Bipolar Disorder: A Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials. American Journal of Psychiatry, 178(11), 1071-1080. 
  7. Yatham, L. N., et al. (2018). Canadian Network for Mood and Anxiety Treatments (CANMAT) and International Society for Bipolar Disorders (ISBD) 2018 guidelines for the management of patients with bipolar disorder. Bipolar Disorders, 20(2), 97-170. 
crosschevron-down linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram