Enesetunne logo
OtsiMenüüMenüü
Mis on obsessiiv-kompulsiivne häire?

Obsessiiv-kompulsiivset ehk sundhäiret (OKH) iseloomustavad korduvad obsessioonid ehk sundmõtted või kompulsioonid ehk sundteod. Obsessiivsed mõtted on ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt inimese teadvusse. Need häirivad inimest peaaegu alati ning inimene püüab neid sageli, kuigi edutult, maha suruda. Mõtteid kogetakse siiski kui oma mõtteid, ehkki need on tahtmatud ja sageli vastumeelsed.

Võimalike ohtlike või ebameeldivate tagajärgede ärahoidmiseks ja sundmõtetega kaasneva ärevuse vähendamiseks kasutatakse rituaalseid käitumisi (sundtegusid). Isik ei naudi sundtegusid ning mõistab tavaliselt sellise käitumise mõttetust, kuid kogeb tugevat ärevust, kui jätab rituaalse käitumise sooritamata. Sundmõtted ja -teod tekitavad inimesele märkimisväärset stressi ning takistavad igapäevaeluga normaalset toimetulekut. 

Kinnisideede ja sunduste sisu on inimestel erinev ja neid saab rühmitada järgmiselt:

  • puhastamine (st saastumine kinnisideed ja koristussund)
  • sümmeetria (st sümmeetria kinnisideed ja kordumine, sundjärjekorra ja loendamise)
  • keelatud või tabumõtted (nt agressiivsed, seksuaalsed ja religioossed kinnisideed) ja nendega seotud sundmõtted
  • raskused esemeid ära visata ja neid tüüpiliste kinnisideede tagajärjel koguda (st varuda)
  • hirm teisi kahjustada

OKH levimus varieerub olenevalt uuringust ja elanikkonnast, kuid üldiselt on see erinevates riikides hinnanguliselt umbes 1–3% kogu elanikkonnast. Tavaliselt diagnoositakse seda hilises noorukieas kuni varase täiskasvanueani, kuigi see võib alata lapsepõlves. Eluaegne levimus on nii meestel kui naistel sarnane; meestel tekivad aga sümptomid sageli varem kui naistel. 

Sümptomid 

Sundmõtted

  • Korduvad ja püsivad mõtted, impulssid või pildid, mida kogetakse tungivana ja soovimatuna. Sellised mõtted põhjustavad tihti ärevust või distressi.
  • Tavalised sundmõtete teemad võivad hõlmata muresid saastumise pärast, muresid endale või teistele kahju tekitamise pärast, muresid eksimise pärast ning ülevaateid korrektsuse või sümmeetriatunde kohta.

Sundteod

  • Korduvad käitumised või vaimsed tegevused, mida inimene tunneb end sunnitud olema sooritama seoses sunniviisiliste mõtetega või rangelt kehtestatud reeglite tõttu. Need tegevused on mõeldud distressi või hirmu ennetamiseks või vähendamiseks, kuigi selline seos puudub või on need selgelt üleliigsed.
  • Tavalised kompulsiivsed tegevused võivad hõlmata käte pesemist, asjade kontrollimist (nt lukud või seadmed), lugemist, tegevuste kordamist või esemete korraldamist konkreetsel viisil.

Lisatunnused

  • Ajakulu: sundmõtted ja -teod on ajakulukad (nt võtavad üle tunni päevas) või häirivad märgatavalt inimese normaalset rutiini, tööd või tavapäraseid sotsiaalseid tegevusi.
  • Üleliigsuse tunnistamine: inimesed tunnevad enamasti, et nende sundmõtted või -teod on üleliigsed või põhjendamatud, kuigi see arusaam võib mõnel juhul olla osaline.
  • Distress ja toimetuleku halvenemine: sümptomid põhjustavad väljendunud distressi, on aeganõudvad või segavad märgatavalt indiviidi sotsiaalset, ametialast või muid olulisi toimingute valdkondi.

 

Häire põhjused

OKH etioloogia on keeruline ja mitmetahuline, kaasaegne teadus uurib jätkuvalt geneetiliste haavatavuste, neurobioloogiliste muutuste, keskkonnamõjude ja kognitiivsete protsesside keerukaid suhteid, et paremini mõista häire olemust, diagnoosimist ja ravi. 

  • Geneetilised tegurid: uuringud viitavad OKH pärilikkusele, mis tähendab et peres häire esinemine suurendab riski tõenäosust. Ka kaksikute uuringud viitavad geneetilisele mõjule. 
  • Neurobioloogilised tegurid: ajukuvamise uuringud on tuvastanud kõrvalekaldeid aju struktuurides ja funktsioonides, mis on seotud OKH-ga, eriti orbitofrontaalses ajukoores, eesmises vöökäärus ja juttkehas. Need aju piirkonnad osalevad otsuste tegemises, emotsionaalses regulatsioonis ja kompulsiivsetes käitumistes.
    Närviülekandeainete, eriti serotoniini, dopamiini ja glutamaadi reguleerimise häired peetakse samuti OKH tekkepõhjuste hulgas kriitiliseks. Selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRId) efektiivsuse tõestamine toetab serotoniini rolli. 
  • Keskkonnategurid: keskkonnastressorid, nagu traumad, elumuutused või nakkused (nt streptokokk-nakkust ehk PANDAS sündroomi põdenud lastel esineb autoimmuunseid neuropsühhiaatrilisi häireid), võivad käivitada või halvendada OKH sümptomeid eelsoodumusega isikutel. 
  • Psühholoogilised tegurid: kognitiivsed teooriad viitavad sellele, et OKH-ga inimestel võivad olla mittekohastumuslikud uskumused nagu nt liialdatud vastutuse või perfektsionismi vallas. Need kognitiivsed moonutused võivad viia suurenenud ärevuse ja kompulsiivsete käitumiste kujunemiseni, mille eesmärk on sundmõtete neutraliseerimine. 
Print Friendly, PDF & Email
  1. World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/
  2. Obsessiv-kompulsiivne häire. https://www.sensus.ee/obsessiiv-kompulsiivhaire
  3. van Oppen, P., et al. (2019). "Cognitive-behavioral therapy for obsessive-compulsive disorder: Effectiveness of guided self-help." The Journal of Nervous and Mental Disease.
  4. Hayes, S.C., & Smith, S.X. (2005). "Get Out of Your Mind and Into Your Life: The New Acceptance and Commitment Therapy." New Harbinger Publications.
  5. Allsopp, K., et al. (2020). "The relationship between expressive writing and OCD symptoms: A preliminary investigation." Psychology and Health.
  6. Craft, L.L., & Perdue, T. (2007). "The Benefits of Strength Training for Older Adults." The Journal of Strength and Conditioning Research.
  7. Lo, J.C., Ong, J.L., Leong, R.L., & Gooley, J.J. (2016). "Cognitive performance, sleepiness, and mood in partially sleep deprived adolescents: The need for sleep study." Sleep.
  8. Tolin, D.F., & Foa, E.B. (2006). "Selected predictors of treatment outcome in obsessive-compulsive disorder." Journal of Consulting and Clinical Psychology.
  9. Foa, E.B., & Kozak, M.J. (1986). "Emotional processing of fear: Exposure to corrective information." Psychological Bulletin.
  10. Ghaffari, M., et al. (2020). "Nutrition and Mental Disorders: A Review." Nutritional Neuroscience.
crosschevron-down linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram