Elustiili toetamine
- Teadveloleku ja aktsepteerimise harjutamine: teadveloleku harjutamine võib aidata inimestel aktsepteerida oma pealetükkivaid mõtteid, ilma et nad nendega tegeleksid. Tehnikad, nagu teadvelolev meditatsioon, vähendavad obsessiivsete mõtetega seotud ärevust.
- Päevikupidamine: obsessiivsete mõtete üles kirjutamine võib toimida kognitiivse kokkupuute vormina ja aidata inimestel oma mõtetest distantseeruda. See aitab tuvastada mustreid ja vallandajaid, mis omakorda aitab nende mõtetega paremini toime tulla.
- Regulaarne füüsiline aktiivsus: füüsiline tegevus võib märgatavalt vähendada ärevust ja parandada üldist vaimset tervist. Liikumine on seotud endorfiinide vabanemisega, mis toob kaasa energiat ja jaksu enesereguleerimiseks.
- Unehügieen: piisav uni on vaimse heaolu jaoks ülioluline. Halb unekvaliteet võib süvendada OCD sümptomeid, seetõttu on heade uneharjumuste loomine—näiteks regulaarsest une ajakavast kinni pidamine ja rahustava õhturutiini loomine—kasulik.
- Toetavad suhted: suhtlemine eakaaslaste, pereliikmete või tugigruppidega võib vähendada üksildustunnet. Suhtlemine teistega, kes jagavad sarnaseid kogemusi, võib pakkuda emotsionaalset toetust ja praktilisi näpunäiteid OCD sümptomitega toimetulemiseks.
- Eneseabi raamatud ja muud ressursid: eneseabi raamatud, mis põhinevad KKT põhimõtetel ja annavad OCD-spetsiifilisi soovitusi, annavad struktureeritud juhiseid, mida inimesed saavad rakendada oma tempos.
- Tervislikud eluviisid: tasakaalustatud toitumise säilitamine ja stimulantide, nagu kofeiini ja alkoholi, vältimine võivad aidata kaasa meeleolu ja ärevuse tasakaalu kujunemisele, mis omakorda toetab OCD sümptomitega toime tulemist.
KKT eneseabi võtted
Automaatmõtete tuvastamine ja muutmine
Kirjeldus: Automaatmõtete tuvastamine ja muutmine on võte, mille abil märgatakse negatiivseid ja muret tekitavaid mõtteid. Kui need mõtted on tuvastatud, saab neid kriitiliselt hinnata ja asendada realistlikumate ja rahustavamate mõtetega.
Praktika:
- Kirjuta üles muret tekitavad mõtted, mis tekivad erisugustes olukordades.
- Küsi endalt, kas need mõtted põhinevad faktidel või oletustel.
- Mõtle välja alternatiivsed, positiivsemad mõtted, mis võiksid sama olukorda paremini kirjeldada.
Planeeritud muretsemine
Kirjeldus: Mureaeg on tehnika, mille abil piiratakse muretsemine kindlale ajaperioodile, et vähendada pidevat muretsemist ja ärevust.
Praktika:
- Määra iga päev kindel aeg (nt 15 – 30 minutit), mille jooksul lubad endal muretseda.
- Kui tunned päeva jooksul muret, lükka need mõtted edasi mureajale.
- Mureaja lõppedes suuna oma tähelepanu teistele tegevustele.
Lõdvestustehnikad
Kirjeldus: Lõdvestustehnikad aitavad vähendada füüsilist ja vaimset pinget, mis on seotud ärevusega. Need tehnikad võivad hõlmata sügavat hingamist, meditatsiooni ja progressiivset lihaste lõdvestamist.
Praktika:
- Leia rahulik koht ja istu või lama mugavalt.
- Hinga sügavalt sisse ja välja, keskendudes hingamisele.
- Proovi progressiivset lihaste lõdvestamist, kus pingutad ja lõdvestad järjestikku eri lihasgruppe.
Murede lahti kirjutamine
Kirjeldus: Murede lahti kirjutamine aitab struktureerida ja selgitada muret tekitavaid mõtteid, vähendades nende intensiivsust ja mõju.
Praktika:
- Kirjuta üles oma mured ja analüüsi nende põhjuseid.
- Hinda, kui tõenäoliselt need mured tegelikult juhtuvad.
- Kirjuta üles võimalikud lahendused ja tegevusplaanid nende murede lahendamiseks.
Realistlike eesmärkide seadmine
Kirjeldus: Realistlike ja saavutatavate eesmärkide seadmine aitab taastada kontrolli ja eesmärgitunnet. Eesmärgid peaksid olema konkreetsed, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud.
Praktika:
- Määra lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid.
- Kirjuta üles sammud, mis on vajalikud nende eesmärkide saavutamiseks.
- Tähista oma edusamme ja kohanda vajaduse korral oma plaane.
Kognitiivne uurimine
Kirjeldus: Kognitiivne uurimine on tehnika, mille abil hinnatakse ja vaidlustatakse negatiivseid mõtteid, kasutades kriitilist mõtlemist ja tõendusmaterjalide otsimist.
Praktika:
- Vali üks negatiivne mõte ja analüüsi selle tõepärasust.
- Küsi endalt küsimusi nagu „ Mis tõendid toetavad seda mõtet? “ ja „ Mis tõendid sellele vastu räägivad? “
- Arutle, kas on realistlikum ja positiivsem viis olukorda näha.
Murede hierarhia
Kirjeldus: Murede hierarhia aitab järjestada muret tekitavad mõtted ja töötada nendega süsteemselt, alustades väiksematest muredest ja liikudes suuremate poole.
Praktika:
- Kirjuta üles kõik oma mured ja järjesta need raskusastme järgi.
- Alusta tööd väiksemate muredega, kasutades varem õpitud tehnikaid.
- Liigu järk-järgult suuremate murede juurde, kasutades sama käsitlust.
Sotsiaalse toetuse otsimine
Kirjeldus: Sotsiaalne toetus on oluline komponent ärevuse eneseabivõtetes. Suhtlemine lähedastega ja tugiisikute leidmine võib parandada meeleolu ja pakkuda emotsionaalset tuge.
Praktika:
- Võta ühendust sõprade ja pereliikmetega, kellega sa pole pikka aega rääkinud.
- Osale tugigruppides või ühistegevustes, mis pakuvad sotsiaalset suhtlemist ja tuge.
- Ära karda abi küsida, kui tunned end ülekoormatuna.
Tegevuste planeerimine
Kirjeldus: Tegevuste planeerimine aitab luua struktuuri ja tegutseda eesmärgipäraselt, see vähendab ärevust ja suurendab kontrollitunnet.
Praktika:
- Koosta igaks päevaks tegevusplaan, mis sisaldab nii tööülesandeid kui ka lõõgastavaid ja nauditavaid tegevusi.
- Jälgi plaani ja kohanda seda vastavalt vajadusele.
- Tähista oma edusamme ja premeeri end saavutuste eest (Vali preemiaid, mis toetavad vaimset ja füüsilist heaolu, näiteks jalutuskäigud looduses, meeldivate hobidega tegelemine ja uute teadmiste omandamine, puhkamine).
Enesehoolitsuse kava
Kirjeldus: Enesehoolitsuse kava aitab luua tervislikke harjumusi ja rutiine, mis toetavad vaimset ja füüsilist heaolu.
Praktika:
- Planeeri igapäevaseid tegevusi, mis toetavad sinu vaimset ja füüsilist tervist, nagu regulaarne liikumine, tervislik toitumine ja piisav uni.
- Lisa oma päevakavasse aega lõõgastumiseks ja meelelahutuseks.
- Jälgi oma enesehoolitsuse kava ja tee vajalikud kohandused, et see oleks jätkusuutlik ja tõhus.