Enesetunne logo
OtsiMenüüMenüü
Mis on paanikahäire?

Paanikahäiret iseloomustavad korduvad ja ootamatud tugevad hirmu- ehk paanikahood. Need hood on äkilised ja intensiivsed hirmu- või ebamugavustundehood, mis saavutavad haripunkti mõne minuti jooksul. Paanikahoogudega kaasnevad sageli füüsilised sümptomid nagu südamepekslemine, õhupuudus, pearinglus ja ebareaalsuse tunne. Inimestel võib tekkida märkimisväärne hirm tulevaste hoogude ees ja nad võivad hakata vältima kohti või olukordi, kus nad kardavad, et hoog võiks esineda. Selline muretsemine võib viia märkimisväärsete käitumismuutusteni, mis toob kaasa olulise häirituse igapäevaelu korralduses. Diagnoos pannakse, kui neid sümptomeid ei ole võimalik paremini seletada mõne muu vaimse häire, uimastite tarvitamise või muu meditsiinilise seisundi abil.  

Hiljutised epidemioloogilised uuringud hindavad, et paanikahäire eluaegne levimus elanikkonnas on umbes 4–5%. Tavaliselt ilmneb see hilises noorukieas kuni varase täiskasvanueani, kusjuures naised on mõjutatud ligikaudu kaks kuni kolm korda rohkem kui mehed. Lisaks esineb paanikahäire sageli koos teiste psühhiaatriliste häiretega, nagu depressioon ja ainete tarvitamise häired. 

Sümptomid

Vastavalt ICD-11-le hõlmavad paanikahäire sümptomid järgmist:

  • Korduvad paanikahood: ootamatud ja äkilised intensiivse hirmu või ebamugavustunde korduvad hood.

Füüsilised sümptomid paanikahoogude ajal:

  • Südamepekslemine või suurenenud südamelöögisagedus
  • Higistamise suurenemine
  • Värisemine või rappumine
  • Õhupuuduse või lämbumise tunne
  • Rindkerevalu või ebamugavustunne südame piirkonnas
  • Iiveldus või seedehäired
  • Pearinglus, kerge peapööritus või minestamise tunne
  • Külmavärinad või soojuse tunne
  • Tuimus või kipituse tunne
  • Ebareaalsuse tunne või (endast) eemaldumise tunne
  • Hirm kontrolli kaotamise või "läbipõlemise" ees
  • Hirm surma ees
  • Püsiv mure või ärevus: Pärast paanikahoo kogemist on inimestel sageli pidevalt mure paanikahoogude kordumise või nende tagajärgede pärast.
  • Olulised käitumismuutused: See võib hõlmata paikade või olukordade vältimist, kus paanikahood on toimunud või kus põgenemine võiks olla raske.

Paanikahäire diagnoosimiseks peavad need sümptomid põhjustama distressi või kahjustama inimese sotsiaalset, tööalast või muid eluvaldkondi ning neid ei ole võimalik paremini seletada teiste meditsiiniliste või psühholoogiliste seisunditega. 

Häire põhjused

Bioloogilised tegurid: 

  • Geneetika: Uuringud on näidanud, et paanikahäire võib olla peresiseselt pärilik. 
  • Neurokeemilised muutused: Teatud neurotransmitterite, nagu serotoniini ja norepinefriini tasakaalu häired ajus võivad mängida rolli paanikahäiret põhjustavateks mehhanismideks. 
  • Üheks võimalikuks seletuseks on hirmu või stressiga seotud ajusüsteemide, näiteks amügdala ülitundlikkus, mis võib viia võimendatud hirmureaktsioonideni. 

Psühholoogilised tegurid: 

  • On viiteid sellele, et inimesed, kellel on kalduvus liialdada oma füüsiliste tunnete või sümptomite tõsidusega, võivad enam kogeda paanikahäiret. 
  • Varasemad traumade või äärmusliku stressi kogemine võib soodustada paanikahäire teket, muutes indiviidi haavatavamaks. 

Keskkondlikud tegurid: 

  • Elustiilist tulenevad tegurid: alkoholi, uimastite kasutamine või liigne kohvi ja energiajookide tarbimine võivad suurendada paanikahoo riski. 
  • Sotsiaalne tugi: madalad sotsiaalsed oskused ja puudulik sotsiaalne tugi võib samuti mängida rolli häire arengus. 
Print Friendly, PDF & Email
  1. World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/  
  2. Andrews, G., Basu, A., Cuijpers, P., et al. (2018). Computer therapy for the anxiety and depression disorders is effective, acceptable and practical health care: An updated meta-analysis. Journal of Anxiety Disorders, 55, 70-78. 
  3. Bandelow, B., Michaelis, S., & Wedekind, D. (2017). Treatment of anxiety disorders. Dialogues in Clinical Neuroscience, 19(2), 93-107. 
  4. Batelaan, N. M., Van Balkom, A. J., & Stein, D. J. (2012). Evidence-based pharmacotherapy of panic disorder: an update. International Journal of Neuropsychopharmacology, 15(3), 403-415. 
  5. Bighelli, I., Trespidi, C., Castellazzi, M., et al. (2018). Antidepressants and benzodiazepines for panic disorder in adults. Cochrane Database of Systematic Reviews, 9. 
  6. Carl, E., Stein, A. T., Levihn-Coon, A., et al. (2019). Virtual reality exposure therapy for anxiety and related disorders: A meta-analysis of randomized controlled trials. Journal of Anxiety Disorders, 61, 27-36. 
  7. Craske, M. G., & Barlow, D. H. (2014). Panic disorder and agoraphobia. In D. H. Barlow (Ed.), Clinical handbook of psychological disorders: A step-by-step treatment manual (5th ed., pp. 1-61). New York: Guilford Press. 
  8. Katzman, M. A., Bleau, P., Blier, P., et al. (2014). Canadian clinical practice guidelines for the management of anxiety, posttraumatic stress and obsessive-compulsive disorders. BMC Psychiatry, 14(Suppl 1), S1. 
  9. Kim, Y. W., Lee, S. H., Choi, T. K., et al. (2009). Effectiveness of mindfulness‐based cognitive therapy as an adjuvant to pharmacotherapy in patients with panic disorder or generalized anxiety disorder. Depression and Anxiety, 26(7), 601-606. 
  10. Pompoli, A., Furukawa, T. A., Imai, H., et al. (2018). Psychological therapies for panic disorder with or without agoraphobia in adults: a network meta‐analysis. Cochrane Database of Systematic Reviews, 4. 
  11. Stubbs, B., Vancampfort, D., Rosenbaum, S., et al. (2017). An examination of the anxiolytic effects of exercise for people with anxiety and stress-related disorders: A meta-analysis. Psychiatry Research, 249, 102-108. 
  12. Vorkapic, C. F., & Rangé, B. (2014). Reducing the symptomatology of panic disorder: the effects of a yoga program alone and in combination with cognitive-behavioral therapy. Frontiers in Psychiatry, 5, 177 
  13. Wenzel, A., & Brown, K. W. (2012). "Cognitive Behavioral Therapy for Panic Disorder: A Review of the Empirical Evidence." Clinical Psychology Review , 32(5), 642-65 
  14.  American Psychiatric Association. (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.) . Arlington, VA: American Psychiatric Publishing. 
  15. Bernstein, D. A., et al. (1992). The impact of life stress on panic disorder onset. Journal of Anxiety Disorders , 6(1), 17-25. 
  16. Clark, D. M. (1986). A cognitive approach to panic. Behavior Research and Therapy , 24(3), 289-299. 
  17. Hariri, A. R., et al. (2002). Serotonin function in the human brain: a neuroimaging perspective. European Journal of Neuroscience , 16(3), 727-733. 
  18. Kendler, K. S., et al. (2001). A genetic epidemiological study of anxiety disorders in women. Journal of Nervous and Mental Disease , 189(3), 171-179. 
  19. Kessler, R. C., et al. (2005). Lifetime prevalence and age-of-onset distributions of DSM-IV disorders in the National Comorbidity Survey Replication. Archives of General Psychiatry , 62(6), 593-602. 
  20. Munafo, M. R., et al. (2007). A serotonin transporter gene polymorphism, anxiety, and depression: a review. Psychological Medicine , 37(3), 335-345. 
crosschevron-down linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram