Enesetunne logo
OtsiMenüüMenüü
Paanikahäire eneseabi

Elustiili toetamine

  • Psühhoharidus: paanikahäire ja selle sümptomite mõistmine võib leevendada hirmu ja ärevust.
  • Oma mõtete reguleerimine: negatiivsete mõtete tuvastamine ja asendamibe tasakaalukamate vaadetega.
  • Hingamistehnikate õppimine ja praktiseerimine soodustavad lõdvestumist ja vähendada paanikahoogudega seotud füsioloogilisi sümptomeid.
  • Teadveloleku harjutuste praktiseerimine vähendab ärevust ja suurendab praeguse hetke teadlikkust. Näiteks juhendatud mediteerimine, progressiivne lihaslõdvestamine ja visualiseerimine.
  • Regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab ärevuse taset ja parandab meeleolu. Lisaks võib tasakaalustatud dieedi järgimine, piisav uni ja kofeiini ning alkoholi vältimine aidata kaasa paremale vaimsele tervisele.
  • Toetavate suhete loomine ja hoidmine. Sõprade, pereliikmete või mõttekaaslastega ühenduse loomine tagab emotsionaalset tuge, mõistmist ja valideerimist. 
  • Aste-astmeline harjutamine kardetud olukordade või kohtadega. Seda tuleks teha ettevaatlikult, abiks on psühhoteraapias õpitud põhimõtted.
  • Päeviku pidamine paanikahoogude, sealhulgas mõtete, tunnete ja konteksti kohta, annab ülevaate mustritest ja vallandajatest, aidates arendada toimetuleku strateegiaid.
  • Teostatavate lühiajaliste ja pikaajaliste eesmärkide seadmine võib aidata inimestel tunda saavutuste ja kontrolli tunnet oma elu üle, vähendades paanikasümptomite mõju.

 

KKT eneseabi võtted

Automaatmõtete tuvastamine ja muutmine

Kirjeldus: Automaatmõtete tuvastamine ja muutmine on võte, mille abil märgatakse negatiivseid ja muret tekitavaid mõtteid. Kui need mõtted on tuvastatud, saab neid kriitiliselt hinnata ja asendada realistlikumate ja rahustavamate mõtetega.

Praktika:

  • Kirjuta üles muret tekitavad mõtted, mis tekivad erisugustes olukordades.
  • Küsi endalt, kas need mõtted põhinevad faktidel või oletustel.
  • Mõtle välja alternatiivsed, positiivsemad mõtted, mis võiksid sama olukorda paremini kirjeldada.

Planeeritud muretsemine

Kirjeldus: Mureaeg on tehnika, mille abil piiratakse muretsemine kindlale ajaperioodile, et vähendada pidevat muretsemist ja ärevust.

Praktika:

  • Määra iga päev kindel aeg (nt 15 – 30 minutit), mille jooksul lubad endal muretseda.
  • Kui tunned päeva jooksul muret, lükka need mõtted edasi mureajale.
  • Mureaja lõppedes suuna oma tähelepanu teistele tegevustele.

Lõdvestustehnikad

Kirjeldus: Lõdvestustehnikad aitavad vähendada füüsilist ja vaimset pinget, mis on seotud ärevusega. Need tehnikad võivad hõlmata sügavat hingamist, meditatsiooni ja progressiivset lihaste lõdvestamist.

Praktika:

  • Leia rahulik koht ja istu või lama mugavalt.
  • Hinga sügavalt sisse ja välja, keskendudes hingamisele.
  • Proovi progressiivset lihaste lõdvestamist, kus pingutad ja lõdvestad järjestikku eri lihasgruppe.

Murede lahti kirjutamine

Kirjeldus: Murede lahti kirjutamine aitab struktureerida ja selgitada muret tekitavaid mõtteid, vähendades nende intensiivsust ja mõju.

Praktika:

  • Kirjuta üles oma mured ja analüüsi nende põhjuseid.
  • Hinda, kui tõenäoliselt need mured tegelikult juhtuvad.
  • Kirjuta üles võimalikud lahendused ja tegevusplaanid nende murede lahendamiseks.

Realistlike eesmärkide seadmine

Kirjeldus: Realistlike ja saavutatavate eesmärkide seadmine aitab taastada kontrolli ja eesmärgitunnet. Eesmärgid peaksid olema konkreetsed, mõõdetavad ja ajaliselt määratletud.

Praktika:

  • Määra lühiajalised ja pikaajalised eesmärgid.
  • Kirjuta üles sammud, mis on vajalikud nende eesmärkide saavutamiseks.
  • Tähista oma edusamme ja kohanda vajaduse korral oma plaane.

Kognitiivne uurimine

Kirjeldus: Kognitiivne uurimine on tehnika, mille abil hinnatakse ja vaidlustatakse negatiivseid mõtteid, kasutades kriitilist mõtlemist ja tõendusmaterjalide otsimist.

Praktika:

  • Vali üks negatiivne mõte ja analüüsi selle tõepärasust.
  • Küsi endalt küsimusi nagu „ Mis tõendid toetavad seda mõtet? “ ja „ Mis tõendid sellele vastu räägivad? “
  • Arutle, kas on realistlikum ja positiivsem viis olukorda näha.

Murede hierarhia

Kirjeldus: Murede hierarhia aitab järjestada muret tekitavad mõtted ja töötada nendega süsteemselt, alustades väiksematest muredest ja liikudes suuremate poole.

Praktika:

  • Kirjuta üles kõik oma mured ja järjesta need raskusastme järgi.
  • Alusta tööd väiksemate muredega, kasutades varem õpitud tehnikaid.
  • Liigu järk-järgult suuremate murede juurde, kasutades sama käsitlust.

Sotsiaalse toetuse otsimine

Kirjeldus: Sotsiaalne toetus on oluline komponent ärevuse eneseabivõtetes. Suhtlemine lähedastega ja tugiisikute leidmine võib parandada meeleolu ja pakkuda emotsionaalset tuge.

Praktika:

  • Võta ühendust sõprade ja pereliikmetega, kellega sa pole pikka aega rääkinud.
  • Osale tugigruppides või ühistegevustes, mis pakuvad sotsiaalset suhtlemist ja tuge.
  • Ära karda abi küsida, kui tunned end ülekoormatuna.

Tegevuste planeerimine

Kirjeldus: Tegevuste planeerimine aitab luua struktuuri ja tegutseda eesmärgipäraselt, see vähendab ärevust ja suurendab kontrollitunnet.

Praktika:

  • Koosta igaks päevaks tegevusplaan, mis sisaldab nii tööülesandeid kui ka lõõgastavaid ja nauditavaid tegevusi.
  • Jälgi plaani ja kohanda seda vastavalt vajadusele.
  • Tähista oma edusamme ja premeeri end saavutuste eest (Vali preemiaid, mis toetavad vaimset ja füüsilist heaolu, näiteks jalutuskäigud looduses, meeldivate hobidega tegelemine ja uute teadmiste omandamine, puhkamine).

Enesehoolitsuse kava

Kirjeldus: Enesehoolitsuse kava aitab luua tervislikke harjumusi ja rutiine, mis toetavad vaimset ja füüsilist heaolu.

Praktika:

  • Planeeri igapäevaseid tegevusi, mis toetavad sinu vaimset ja füüsilist tervist, nagu regulaarne liikumine, tervislik toitumine ja piisav uni.
  • Lisa oma päevakavasse aega lõõgastumiseks ja meelelahutuseks.
  • Jälgi oma enesehoolitsuse kava ja tee vajalikud kohandused, et see oleks jätkusuutlik ja tõhus.

 

Print Friendly, PDF & Email
  1. World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/ 
  2. Andrews, G., Basu, A., Cuijpers, P., et al. (2018). Computer therapy for the anxiety and depression disorders is effective, acceptable and practical health care: An updated meta-analysis. Journal of Anxiety Disorders, 55, 70-78. 
  3. Bandelow, B., Michaelis, S., & Wedekind, D. (2017). Treatment of anxiety disorders. Dialogues in Clinical Neuroscience, 19(2), 93-107. 
  4. Batelaan, N. M., Van Balkom, A. J., & Stein, D. J. (2012). Evidence-based pharmacotherapy of panic disorder: an update. International Journal of Neuropsychopharmacology, 15(3), 403-415. 
  5. Bighelli, I., Trespidi, C., Castellazzi, M., et al. (2018). Antidepressants and benzodiazepines for panic disorder in adults. Cochrane Database of Systematic Reviews, 9. 
  6. Carl, E., Stein, A. T., Levihn-Coon, A., et al. (2019). Virtual reality exposure therapy for anxiety and related disorders: A meta-analysis of randomized controlled trials. Journal of Anxiety Disorders, 61, 27-36. 
  7. Craske, M. G., & Barlow, D. H. (2014). Panic disorder and agoraphobia. In D. H. Barlow (Ed.), Clinical handbook of psychological disorders: A step-by-step treatment manual (5th ed., pp. 1-61). New York: Guilford Press. 
  8. Katzman, M. A., Bleau, P., Blier, P., et al. (2014). Canadian clinical practice guidelines for the management of anxiety, posttraumatic stress and obsessive-compulsive disorders. BMC Psychiatry, 14(Suppl 1), S1. 
  9. Kim, Y. W., Lee, S. H., Choi, T. K., et al. (2009). Effectiveness of mindfulness‐based cognitive therapy as an adjuvant to pharmacotherapy in patients with panic disorder or generalized anxiety disorder. Depression and Anxiety, 26(7), 601-606. 
  10. Pompoli, A., Furukawa, T. A., Imai, H., et al. (2018). Psychological therapies for panic disorder with or without agoraphobia in adults: a network meta‐analysis. Cochrane Database of Systematic Reviews, 4. 
  11. Stubbs, B., Vancampfort, D., Rosenbaum, S., et al. (2017). An examination of the anxiolytic effects of exercise for people with anxiety and stress-related disorders: A meta-analysis. Psychiatry Research, 249, 102-108. 
  12. Vorkapic, C. F., & Rangé, B. (2014). Reducing the symptomatology of panic disorder: the effects of a yoga program alone and in combination with cognitive-behavioral therapy. Frontiers in Psychiatry, 5, 177 
  13. Wenzel, A., & Brown, K. W. (2012). "Cognitive Behavioral Therapy for Panic Disorder: A Review of the Empirical Evidence." Clinical Psychology Review , 32(5), 642-65 
  14. American Psychiatric Association. (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.) . Arlington, VA: American Psychiatric Publishing. 
  15. Bernstein, D. A., et al. (1992). The impact of life stress on panic disorder onset. Journal of Anxiety Disorders , 6(1), 17-25. 
  16. Clark, D. M. (1986). A cognitive approach to panic. Behavior Research and Therapy , 24(3), 289-299. 
  17. Hariri, A. R., et al. (2002). Serotonin function in the human brain: a neuroimaging perspective. European Journal of Neuroscience , 16(3), 727-733. 
  18. Kendler, K. S., et al. (2001). A genetic epidemiological study of anxiety disorders in women. Journal of Nervous and Mental Disease , 189(3), 171-179. 
  19. Kessler, R. C., et al. (2005). Lifetime prevalence and age-of-onset distributions of DSM-IV disorders in the National Comorbidity Survey Replication. Archives of General Psychiatry , 62(6), 593-602. 
  20. Munafo, M. R., et al. (2007). A serotonin transporter gene polymorphism, anxiety, and depression: a review. Psychological Medicine , 37(3), 335-345. 
crosschevron-down linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram