Paanikahäire ravi - Enesetunne

Teised valikud

Paanikahäire ravi

Paanikahäire ravi on tänapäeva teaduskirjanduses põhjalikult käsitletud valdkond, mis keskendub peamiselt psühhoteraapiatele, ravimite kasutamisele või nende kombinatsioonile. KKT ja farmakoteraapia kombinatsioon on osutunud tõhusamaks kui kumbki ravi eraldi, eriti raskematel juhtudel. Ravi hõlmab tavaliselt akuutset faasi, millele järgneb säilitusfaas tagasilanguse ennetamiseks. Jätkuv tugi ja perioodilised "värskendus" seansid võivad olla kasulikud.

Eneseabi

Elustiilimuutused: need hõlmavad stressijuhtimise tehnikaid, unehügieeni ja kofeiini ning alkoholi tarbimise vähendamist.

Regulaarne kehaline aktiivsus on osutunud tõhusaks ärevustundlikkuse ja paanikasümptomite vähendamisel. Seda soovitatakse sageli teiste ravimeetodite täiendusena.

Psühholoogiline abi

Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT): KKT-d peetakse paanikahäirete esmaseks psühhoteraapia valikuks. See keskendub paanikahoogudega seotud ebakohasete mõtete ja käitumiste tuvastamisele ja vaidlustamisele. KKT on osutunud väga tõhusaks paanikasümptomite vähendamisel ja elukvaliteedi parandamisel.

Eksponeerimisteraapia: see on sageli KKT osa ja hõlmab järk-järgulist kokkupuudet paanikat tekitavate olukordade või kehaliste aistingutega. See aitab patsientidel õppida, et need aistingud pole ohtlikud ja nendega saab toime tulla.

Teadvelolekul põhinevad teraapiad on näidanud paljulubavaid tulemusi paanikasümptomite vähendamisel ja üldise heaolu parandamisel.

Uued lähenemisviisid: uute ravimeetodite hulgas on virtuaalreaalsuse eksponeerimisteraapia ja internetipõhine KKT, mis on näidanud paljulubavaid tulemusi.

Ravimid

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) on paanikahäirete farmakoloogilise ravi esmavaliku ravimid. Sagedamini välja kirjutatavad SSRI-d on sertraliin, paroksetiin ja fluoksetiin.

Serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d) nagu venlafaksiin on samuti tõhusad.

Bensodiasepiine võib kasutada lühiajaliseks leevenduseks, kuid neid ei soovitata üldiselt pikaajaliseks kasutamiseks sõltuvuspotentsiaali ja muude kõrvaltoimete tõttu.

World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/
Andrews, G., Basu, A., Cuijpers, P., et al. (2018). Computer therapy for the anxiety and depression disorders is effective, acceptable and practical health care: An updated meta-analysis. Journal of Anxiety Disorders, 55, 70-78.
Bandelow, B., Michaelis, S., & Wedekind, D. (2017). Treatment of anxiety disorders. Dialogues in Clinical Neuroscience, 19(2), 93-107.
Batelaan, N. M., Van Balkom, A. J., & Stein, D. J. (2012). Evidence-based pharmacotherapy of panic disorder: an update. International Journal of Neuropsychopharmacology, 15(3), 403-415.
Bighelli, I., Trespidi, C., Castellazzi, M., et al. (2018). Antidepressants and benzodiazepines for panic disorder in adults. Cochrane Database of Systematic Reviews, 9.
Carl, E., Stein, A. T., Levihn-Coon, A., et al. (2019). Virtual reality exposure therapy for anxiety and related disorders: A meta-analysis of randomized controlled trials. Journal of Anxiety Disorders, 61, 27-36.
Craske, M. G., & Barlow, D. H. (2014). Panic disorder and agoraphobia. In D. H. Barlow (Ed.), Clinical handbook of psychological disorders: A step-by-step treatment manual (5th ed., pp. 1-61). New York: Guilford Press.
Katzman, M. A., Bleau, P., Blier, P., et al. (2014). Canadian clinical practice guidelines for the management of anxiety, posttraumatic stress and obsessive-compulsive disorders. BMC Psychiatry, 14(Suppl 1), S1.
Kim, Y. W., Lee, S. H., Choi, T. K., et al. (2009). Effectiveness of mindfulness‐based cognitive therapy as an adjuvant to pharmacotherapy in patients with panic disorder or generalized anxiety disorder. Depression and Anxiety, 26(7), 601-606.
Pompoli, A., Furukawa, T. A., Imai, H., et al. (2018). Psychological therapies for panic disorder with or without agoraphobia in adults: a network meta‐analysis. Cochrane Database of Systematic Reviews, 4.
Stubbs, B., Vancampfort, D., Rosenbaum, S., et al. (2017). An examination of the anxiolytic effects of exercise for people with anxiety and stress-related disorders: A meta-analysis. Psychiatry Research, 249, 102-108.
Vorkapic, C. F., & Rangé, B. (2014). Reducing the symptomatology of panic disorder: the effects of a yoga program alone and in combination with cognitive-behavioral therapy. Frontiers in Psychiatry, 5, 177
Wenzel, A., & Brown, K. W. (2012). "Cognitive Behavioral Therapy for Panic Disorder: A Review of the Empirical Evidence." Clinical Psychology Review , 32(5), 642-65
American Psychiatric Association. (2013). Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.) . Arlington, VA: American Psychiatric Publishing.
Bernstein, D. A., et al. (1992). The impact of life stress on panic disorder onset. Journal of Anxiety Disorders , 6(1), 17-25.
Clark, D. M. (1986). A cognitive approach to panic. Behavior Research and Therapy , 24(3), 289-299.
Hariri, A. R., et al. (2002). Serotonin function in the human brain: a neuroimaging perspective. European Journal of Neuroscience , 16(3), 727-733.
Kendler, K. S., et al. (2001). A genetic epidemiological study of anxiety disorders in women. Journal of Nervous and Mental Disease , 189(3), 171-179.
Kessler, R. C., et al. (2005). Lifetime prevalence and age-of-onset distributions of DSM-IV disorders in the National Comorbidity Survey Replication. Archives of General Psychiatry , 62(6), 593-602.
Munafo, M. R., et al. (2007). A serotonin transporter gene polymorphism, anxiety, and depression: a review. Psychological Medicine , 37(3), 335-345.