Posttraumaatilise stressihäire ravi

Teised valikud

PTSH ravis on esimese valiku soovitus psühholoogiline abi, eelkõige traumatöötlust pakkuv psühhoteraapia. Ravimeid kasutatakse toetava meetmena vastavalt vajadusele.

Ravijuhendid soovitavad jätkata oma tavapärase elukorraldusega niipea kui võimalik ja sellisel moel kuidas see võimalik on. Tavapärase elukorralduse juurde naasmine on stabiliseeriva mõjuga närvisüsteemile ning aitab nii ohutunnet leevendada.

Psühholoogiline abi

Kognitiivne käitumisteraapia (KKT) traumakesksed sekkumised on tõhusad PTSH sümptomite vähendamisel, keskendudes traumakogemusega seotud tähenduste kaasajastamistele ning traumamälu korrastamisele. Samuti on oluline sobivate toimetulekuoskuste edendamine.

Silmaliigutuste ja desensitiseerimise ning töötluse teraapia (EMDR) kasutab traumaatiliste mälestuste mõju leevendamiseks kahepoolset silmade, kuulmis- või puutestimulatsiooni. Kahepoolne sensoorne stimulatsioon võimaldab sündmusega seonduvate negatiivsete emotsioonide, aistingute ja uskumuste töötlemist ning seeläbi traumamälestuse mõju neutraliseerimist.

Pikendatud eksponeerimise teraapia aitab traumat kogenud inimesel silmitsi seista traumeeriva kogemuse mõjuga ning teraapia eesmärk on järkjärguline hirmu ning vältimise vähenemine.

Ravimid

Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) nagu sertraliin ja paroksetiin on näidanud tõhusust PTSH sümptomite leevendamisel.

Teatud atüüpilised antipsühhootikumid ja prazosin (unehäirete raviks) võivad samuti olla kasutusel, kuigi need ei ole esimese valiku ravimid PTSH ravis.

World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/
Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon. (2013). "Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders" (5. väljaanne). Arlington, VA: Autor.
National Center for PTSD. (2021). Understanding PTSD. U.S. Department of Veterans Affairs.
Foa, E. B., Keane, T. M., & Friedman, M. J. (2000). "Effective Treatments for PTSD: Practice Guidelines from the International Society for Traumatic Stress Studies". New York: Guilford Press.
Hinton, D. E., & Lewis-Fernández, R. (2011). "Cultural concepts of distress and PTSD: A review of the evidence". Psychiatric Clinics of North America, 34 (3), 471-490.
Shalev, A. Y., Neumann, E., & Schreiber, S. (2009). "Predictors of PTSD in injured survivors of mass violence". British Journal of Psychiatry, 194 (6), 516-521.
Hofmann, S.G., Asnaani, A., Vonk, I.J.J., Sawyer, A.T., & Fang, A. (2012). "The Efficacy of Cognitive Behavioral Therapy: A Review of Meta-analyses." Cognitive Therapy and Research.
Keng, S.L., Smoski, M.J., & Robins, C.J. (2011). "Effects of mindfulness on psychological health: A review of empirical studies." Clinical Psychology Review.
Smith, R.E., & Smith, J.A. (2019). "The Effects of Exercise on Mental Health in Older Adults." Journal of Mental Health.
Lo, J.C., Ong, J.L., Leong, R.L., & Gooley, J.J. (2016). "Cognitive performance, sleepiness, and mood in partially sleep deprived adolescents: The need for sleep study." Sleep.
Cvetkovich, G., & Freiberg, M. (2018). "The Role of Social Support in Recovery from PTSD: A Review of the Literature." Psychological Trauma: Theory, Research, Practice, and Policy.
Lanius, R.A., et al. (2010). "The impact of trauma on the brain: Implications for treatment." Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences.
Ghaffari, M., et al. (2020). "Nutrition and Mental Disorders: A Review." Nutritional Neuroscience.
Foa, E.B., & Kozak, M.J. (1986). "Emotional processing of fear: Exposure to corrective information." Psychological Bulletin.
Malchiodi, C.A. (2012). "The Art Therapy Sourcebook." McGraw-Hill