Somatoformsete häirete ravi

Teised valikud

Ravi on tavaliselt multidistsiplinaarne, eesmärk on parandada inimese elukvaliteeti ja vähendada keskendumist füüsilistele sümptomitele.

Eneseabi

Füüsiline aktiivsus ja rehabilitatsioon

Patsiendi harimine ja toetamine: psühhoharimine häire olemuse ja selle ravi kohta on ülioluline.

Psühholoogiline abi

Digitaalsed sekkumised: Interneti-põhine KKT ja muud digitaalsed sekkumised on näidanud potentsiaali.

Pikaajaline ravi: Arvestades häire sageli kroonilist olemust, on olulised pikaajalised ravistrateegiaid. See võib hõlmata perioodilisi teraapia "kordusseansse" ja jätkuvat tuge.

Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): KKT-d peetakse üheks tõhusaimaks psühholoogiliseks raviks selle häire puhul. See aitab patsientidel tuvastada ja muuta oma füüsiliste sümptomitega seotud mittekohastumuslikke mõtteid ja käitumist.

Teadvelolekul põhinevad sekkumised: Teadvelolekul põhinevad teraapiad, nagu teadvelolekul põhinev stressi vähendamine (MBSR) parandab püsivate meditsiiniliselt seletamatute sümptomitega patsientide vaimse tervisega seotud elukvaliteeti.

Aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia (APT): APT keskendub ebamugavate mõtete ja tunnete aktsepteerimisele, mitte nende kontrollimisele. APT on tõhus tervisega seotud ärevuse vähendamisel ja tervisega seotud ärevusega patsientide elukvaliteedi parandamisel.

Kehale orienteeritud teraapiad: Kasulikud võivad olla lähenemisviisid nagu füsioteraapia, järkjärguline kehaline koormus ja keha teadlikkuse teraapia.

Multidistsiplinaarne lähenemine: Sageli soovitatakse füüsiliste ja psühholoogiliste teraapiate kombinatsiooni.

Ravimid

Farmakoteraapia pole alati esmavaliku ravi, kuid mõningaid ravimeid kasutatakse:

Antidepressandid: Eriti selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) on näidanud tõhusust nende sümptomite kontrollimisel.

Antipsühhootikumid: Mõnel juhul võidakse määrata väikeses annuses antipsühhootikume, eriti raskete juhtumite korral või kui esinevad luululised sümptomid.

Uued suunad:

Personaliseeritud meditsiin: Püütakse tuvastada bioloogilisi markereid ja ennustajaid, mis aitaksid individualiseerida ravi.

Digitaalsed sekkumised: Mobiilirakendused ja veebipõhised programmid sümptomite jälgimiseks ja toimetuleku õpetamiseks.

Transkraniaalne magnetistimulatsioon (TMS) on näidanud lubavaid tulemusi mõnede somaatiliste sümptomite leevendamisel.

Muud abi võimalused

Kogukonna toetusgrupid: võimaldavad jagada kogemusi ja saada tuge teistelt sarnaste probleemidega inimestelt.

Suhtlemine lähedastega: avatud suhtlus perekonna ja sõpradega, kes võivad pakkuda emotsionaalset tuge ja mõistmist.

World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/
Zautra, A. J., McKenzie, J., & Lusk, J. (2020). Cognitive behavioral therapy for somatic symptom disorder: A systematic review. Journal of Psychosomatic Research , 132, 109981. https://doi.org/10.1016/j.jpsychores.2020.109981
Keng, S. L., Smoski, M. J., & Robins, C. J. (2011). Effects of mindfulness on psychological health: A review of empirical studies. Clinical Psychology Review , 31(6), 1041-1056. https://doi.org/10.1016/j.cpr.2011.04.006
Pascoe, M. C., & Parker, A. G. (2019). The impact of stress on students in a high academic environment. Australian & New Zealand Journal of Psychiatry , 53(6), 509-527. https://doi.org/10.1177/0004867418784528
Tuck, N., Vickers, M. H., & Baird, S. (2021). Nutrition and its impact on mental health: A review of the evidence. Nutritional Neuroscience , 24(5), 348-357. https://doi.org/10.1080/1028415X.2020.1841589
Rook, K. S., & Sorkin, D. H. (2020). The role of social relationships in health: A lifecourse perspective. Ageing & Mental Health , 24(5), 755-761. https://doi.org/10.1080/13607863.2019.1582508
Dimsdale, J. E. (2018). Psychobiology of somatic symptom disorder: Understanding the mind-body connection. Journal of Psychosomatic Research , 113, 149-155. https://doi.org/10.1016/j.jpsychores.2018.07.013
Dimidjian, S., & Hollon, S. D. (2010). How do behavioral activation and cognitive therapy compare? A preliminary investigation of the mechanisms of action. Depression and Anxiety , 27(2), 166-179. https://doi.org/10.1002/da.20631
Burton, C., et al. (2012). A primary care Symptoms Clinic for patients with medically unexplained symptoms: pilot randomised trial. BMJ Open, 2(1), e000513.
Eilenberg, T., et al. (2016). Acceptance and commitment group therapy for health anxiety: Results from a pilot study. Journal of Anxiety Disorders, 35, 105-114.
Hedman, E., et al. (2016). Effectiveness of Internet-based cognitive behaviour therapy for health anxiety in routine care. British Journal of Psychiatry, 208(6), 532-538.
Henningsen, P., et al. (2018). Management of functional somatic syndromes. The Lancet, 391(10126), 1098-1106.
Kleinstäuber, M., et al. (2014). Efficacy of short-term psychotherapy for multiple medically unexplained physical symptoms: a meta-analysis. Clinical Psychology Review, 34(2), 146-159.
Liu, J., et al. (2019). Cognitive behavioral therapy for somatic symptom disorders in later life: a prospective comparative explorative pilot study in two clinical populations. Neuropsychiatric Disease and Treatment, 15, 2855.
Payne, H., et al. (2017). Medically unexplained symptoms and bodily distress: An embodied approach. Psychoanalytic Psychotherapy, 31(4), 398-416.
Röhricht, F., & Elanjithara, T. (2014). Management of medically unexplained symptoms: outcomes of a specialistliaison clinic. Psychiatric Bulletin, 38(3), 102-107.
Schröder, A., et al. (2012). Cognitive-behavioural group treatment for a range of functional somatic syndromes: randomised trial. British Journal of Psychiatry, 200(6), 499-507.
van Ravesteijn, H., et al. (2013). Mindfulness-based cognitive therapy for patients with medically unexplained symptoms: a randomized controlled trial. Psychotherapy and Psychosomatics, 82(5), 299-310.