• Proovi mõista, mida su lähedane kogeb. Söömishäired põhjustavad tõsiseid psüühilisi ja kehalisi probleeme ning raskendavad seeläbi igapäevast tegutsemisvõimet.
• Ole kannatlik. Söömishäirega inimesele on haiguse algfaasis iseloomulik sümptomite vähendamine ja vastumeelsus arutleda söömiskäitumise üle, mistõttu tekitavad söömishäired enamikule lähedastest väga suurt pinget ja stressi. 
• Sageli muutuvad lähedased liialt kontrollivaks söömise suhtes, tekitades söömishäirega inimeses veel suuremat vastupanu, või ärrituvad, kaotavad enesevalitsuse ja loobuvad järjekindlusest. Isegi kui see näib raske, püüa sellist käitumist vältida.
• Üldjuhul ähvardamine, kritiseerimine ega loengu pidamine ei aita, vaid suurendavad trotsi. Oluline on väljendada oma muret ja peegeldada, mida märkad: “Sa oled eemalehoidev, ei söö koos teistega, ei võta osa ühistegevustest”.
• On hea kirjeldada, milliseid muutuseid lähedase meeleolus märkad: “Sa oled pinges, närviline, kurvameelne, väsinud”. Nii saad luua hinnanguvaba suhtluse ning uurida söömisega seotud hoiakuid ja mõtteid.
• Toitumis- ja söömisprobleemiga inimese peres esineb häirunud söömiskäitumist sageli ka mõnel teisel pereliikmel. Seega on kasulik mõelda, millist eeskuju me oma käitumisega anname. Kui peres on regulaarsed söögikorrad ning toitutakse mitmekesiselt, muutub see normiks. Mitmekesine toitumine aitab muuta rangeid toitumisreegleid ja vähendada hõivatust toidumõtetega.