Unetus on siis, kui inimene ei maga nii, nagu ta vajaks. See võib tähendada, et ta ei maga piisavalt, ei maga hästi või tal on raskusi uinumisega või une jooksul ärkamistega. Unetuse puhul on tegemist kaebusega, mis kestab vähemalt 1 kuu ja millele on iseloomulik raskused uinumisel ja/või magamisel või mitte-taastava une kogemine.

Seda probleemi võib liigitada kahe tunnuse järgi: aeg ja põhjus. Eksperdid jagavad uneprobleemide lühiajalisteks (ehk akuutseteks) ning pika-ajalisteks (ehk kroonilisteks). Kroonilist uneprobleemi nimetatakse krooniliseks unehäireks. Põhjuse järgi jagatakse need esmaseks unetuseks, mis on iseseisev häire, või siis sekundaarseks sümptomiks mõne muu vaimse tervise probleemide korral.

Mõnedele inimestele on unetus väike ebamugavus, teiste jaoks võib unetus olla tõsine raskus. Krooniline unetus mõjutab hinnanguliselt 9–12% täiskasvanutest ja kuni 20% vanematest inimestest, naised on mõjutatud umbes kaks korda sagedamini kui mehed. 

Sümptomid

Unetuse sümptomite hulka kuuluvad raskused uinumisel ja/või magamisel, mitte taastav uni ning märkimisväärne distress või toimetulekuraskused, mis on seotud uneprobleemidega. Inimesed võivad samuti kogeda päevast väsimust, lõõgastumise raskusi, muretsemist, ärritumist ja meeleolu langust. Lisaks võib esineda pidev mure unetuse pärast, püüd und kontrollida ja magama jäämisega seotud saavutusärevust.

Raskused unega

• Raskused magama jäämisel
• Öö jooksul ärkamine, kuid siis uuesti uinumine
• Liig vara ärkamine, nii et ei suuda enam uuesti uinuda

Toimetulekuraskused

• Väsimuse, halva enesetunde või unisuse kogemine
• Reaktsiooniaja pikenemine, näiteks liiga aeglane reageerimine autoga sõites
• Raskused asjade meeles pidamises
• Aeglustunud mõtlemisprotsessid, segadusetunne või raskused keskendumisel
• Meeleolu häired, eriti ärevus, depressioon ja ärrituvus
• Muud probleemid tööl, sotsiaalsetes tegevustes, hobides või muudes igapäevastes tegevustes

Kroonilise unetuse tunnused

• Kroonilise unetuse diagnoosimiseks peab unetus esinema olukordades, milles ei esine segavaid tegureid (näiteks tööaja muutused, elusündmused jne). Unetuse diagnoosimiseks on vajalik, et uneprobleemid esinevad vaatamata sellele, et inimesele on piisavalt aega ja sobiv keskkond magamiseks.
• Krooniline unetus eeldab, et unetust esineb tihti, vähemalt kolm korda nädalas.
• Krooniline unetus kestab vähemalt kolm kuud.
• Unetus ei esine ainete või ravimite tarvitamise tagajärjel või muude unehäirete tõttu. Samuti ei seleta teised meditsiinilised või vaimse tervise seisundid täielikult uneprobleemide esinemist.

Häire põhjused

Järgnevad tegurid võivad põhjustada või kaasa aidata unehäirete tekkimisele (kuid ei piirdu ainult nendega).

• Perekonnas häire esinemine (geneetika) : Une omadused ja -häired, sealhulgas unetus, on perekonnas edasikanduv.
• Ajutegevuse erinevused : unetuse all kannatavatel inimestel võib olla aktiivsem aju või ajukeemia eripärad, mis mõjutavad nende võimet magada.
• Füüsiline tervis võib mõjutada inimese suutlikkust magada. See hõlmab ajutisi haigusi, nagu kerged nakkused või vigastused, või kroonilisi seisundeid, nagu refluks või Parkinsoni tõbi. Samuti keha loomulik une/ärkveloleku rütm võib mõjutada häire kujunemist.
• Ligikaudu pooled kroonilise unetusega inimestest kannatavad ka vähemalt ühe teise vaimse tervise seisundi all, näiteks ärevuse või depressiooni.
• Stressirohked või rasked elusündmused ei pruugi tingimata põhjustada unetust, kuid on väga tavaline, et need aitavad sellele kaasa.
• Lühiajalised või ajutised muutused, sealhulgas ajavööndite vahetus, võõras kohas magamine või uus tööaeg (eriti vahetustega töötamise) võivad unetust põhjustada.
• Unehügieeni puudulikkus võib kaasa aidata unetusele: näiteks, kas tehakse päevasel ajal uinakuid, millal magama minnakse, kas ja millal kohvi juuakse ning muud harjumused.