Traumaks nimetatakse hirmu tekitavate või ängistavate sündmuste läbielamist. Emotsionaalsest või psühholoogilisest traumast rääkides peetakse silmas olukordi või sündmuseid, mis mõjusid inimesele traumeerivalt ning mis avaldasid märkimisväärset mõju tema igapäevasele funktsioneerimisele. 

Kõigi kogemused on individuaalsed ning mis ühele mõjub traumeerivalt, ei pruugi teisele sellist mõju avaldada. Traumeerivalt võivad mõjuda kogemused, kus tuntakse hirmu, häbi, jõuetust või sotsiaalse toetuse puudumist. Traumeerivas olukorras võib inimene kogeda alandamist, hülgamist või ka reaalset ohtu. Traumat võivad põhjustada nii üksikud kui ka korduvad sündmused, reaalse õnnetuse kogemine või selle pealt nägemine, traumaatilises keskkonnas elamine – väärkohtlemine, (lähisuhte)vägivald, psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine – ja ka peres või kogukonnas toimunud trauma.

Traumaatilised sündmused võivad juhtuda igas eluetapis ja vanuses ning põhjustada pikaajalist kahju. Inimesed reageerivad traumasündmusele ja kogevad traumasümptomeid erinevalt, mõnel ilmnevad tagajärjed kiirelt, teisel alles teatud aja möödudes. Trauma kogemine võib suurendada riski vaimse tervise häire kujunemiseks, samuti võib see muuta inimese vaimse tervise probleemidele haavatavamaks. Otseselt on trauma kogemisega seotud traumajärgse stressihäire või kompleksse traumajärgse stressihäire kujunemine.