Depressioon on ravitav, kui inimene saab seisundile vastavat ravi. Konkreetne ravi sõltub depressiooni raskusastmest, kuid üldiselt hõlmab see eneseabivõtteid, psühhoteraapiat ja vajadusel ka ravimeid.

Kui eneseabivõtetest ei piisa, tuleks otsida professionaalset abi. Mitmed psühhoteraapiad on omanud head toimet sümptomite leevendamisel. Teadusuuringud on tõestanud väga head raviefekti kognitiiv-käitumisteraapia, käitumusliku aktiveerimise, interpersonaalse teraapia, enesejuhtimise/enesekontrolli teraapia, probleemilahendusteraapia ning teadvelolekul põhineva kognitiivse teraapia rakendamisel.

Psühhoteraapia pakub võimalust tuvastada depressiooni jätkumist soodustavaid tegureid.

Ravimid võivad olla väga kasulikud sümptomite leevendamisel, seda eelkõige mõõduka ja raske depressiooni puhul. Sageli annab psühhoteraapia kombineerimine ravimraviga parima ravitulemuse.

Pereliikmete toetus on väga oluline depressioonis inimesele. Samal ajal võib see kujuneda ka pereliikmetele väga kurnavaks. Sellisel juhul võib olla abi pere- või paariteraapiast, mis õpetab kogu perele tõhusamaid viise, kuidas koos hakkama saada.

Vaimse tervise probleemide ravi alustamiseks pöördu oma perearsti poole, kes saab mõningate vaimse tervise häirete raviga ise algust teha või aidata jõuda sobiva spetsialistini. Sealhulgas saab perearst teraapiafondi rahastusel suunata kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Võimalik on pöörduda ka otse psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtule ning selleks perearsti saatekirja vaja ei ole.