Vaimne kurnatus on sageli kroonilise stressi tagajärg. Seega on oluline õppida reguleerima oma emotsioone ja stressitaset. Eelkõige on oluline teha muudatusi elustiilis, vaadata üle oma eesmärgid, õppida ajajuhtimise tehnikaid. Kognitiivsed ja käitumuslikud tehnikad, näiteks progresseeruv lihaslõdvestus ja kognitiivne restruktureerimine, on osutunud tõhusaks sekkumiseks stressi juhtimisel. Välja on töötatud ka teraapiaprogramme, näiteks teadvelolekul põhinev stressi vähendamise programm (mindfulness-based stress reduction) ja stressi juhtimise treening, mis õpetavad oskuseid stressiga toimetulekuks.

Vaimne kurnatus võib olla ka mitme kehalise ja psüühilise haiguse sümptom või tagajärg. Hoolimata sellest on elustiili faktoritel, näiteks füüsilisel aktiivsusel ja regulaarsel mitmekesisel toitumisel, oluline roll stressi taseme reguleerimisel. 

Vaimse tervise probleemide ravi alustamiseks pöördu oma perearsti poole, kes saab mõningate vaimse tervise häirete raviga ise algust teha või aidata jõuda sobiva spetsialistini. Sealhulgas saab perearst teraapiafondi rahastusel suunata kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Võimalik on pöörduda ka otse psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtule ning selleks perearsti saatekirja vaja ei ole.