Mis on lein?

Me kõik kogeme elu jooksul suurt kaotusvalu. Isegi teadmise juures, et surm on elu osa, ei ole me tihti oma lähedase lahkumiseks valmis. Tavaliselt kogeme raskeid kaotuseid elu hilisemates etappides, mil meil on surma ja leina olemusest parem ettekujutus. Kuivõrd lein on individuaalne kogemus, võivad inimesed ja perekonnad kaotusele väga erinevalt reageerida. Siiski on mõned sarnased kogemused, mis üldjuhul leinaga kaasnevad.

Esimestel päevadel ja nädalatel pärast lähedase surma tunnevad inimesed tihtipeale tuimust, šokki või kõrgenenud ärevust, nad võivad kogu aeg nutta või vastupidi, ei suuda seda üldse teha. Võivad tekkida uneprobleemid ning ka kehalised ärevussümptomid. Mõni inimene suudab rahulikult teha praktilisi ülesandeid, mis omakorda tekitab süütunnet, et äkki ta ei hooli piisavalt. See viitab aga šokiseisundile ning surma tegelik mõju avaldub lihtsalt hiljem. Teine inimene ei suuda üldse toime tulla ning võib vajada praktilist ja emotsionaalset tuge.

Leinamiseks ei ole õiget ega valet viisi. Mõni tunneb end väga rahutult, tahab palju toimetada, näiteks kodu korda teha või kõik lähedase asjad kohe ära panna. Teine võib kogeda enda jaoks veidraid kogemusi, näiteks kuuleb ja tunneb oma lahkunud lähedase kohalolu või häält. Mõni tunneb, et eluga edasiminekul ei ole enam mõtet. Sagedased on süütunne ning mõtted, mida kõike oleks võinud teisiti teha. Süütunne on väga levinud, kui lähedase lahkumine on toonud ka teatavat kergendustunnet, näiteks olukorras, kus lähedane on olnud pikalt raskelt haige ning tema hooldamine on olnud kurnav.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Rohkem infot Sain aru