Enesetunne logo
OtsiMenüüMenüü
Somatoformsete häirete ravi

Ravi on tavaliselt multidistsiplinaarne, eesmärk on parandada inimese elukvaliteeti ja vähendada keskendumist füüsilistele sümptomitele. 

Eneseabi

  • Füüsiline aktiivsus ja rehabilitatsioon
  • Patsiendi harimine ja toetamine: psühhoharimine häire olemuse ja selle ravi kohta on ülioluline. 

Psühholoogiline abi

  • Digitaalsed sekkumised: Interneti-põhine KKT ja muud digitaalsed sekkumised on näidanud potentsiaali.
  • Pikaajaline ravi: Arvestades häire sageli kroonilist olemust, on olulised pikaajalised ravistrateegiaid. See võib hõlmata perioodilisi teraapia "kordusseansse" ja jätkuvat tuge.
  • Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT): KKT-d peetakse üheks tõhusaimaks psühholoogiliseks raviks selle häire puhul. See aitab patsientidel tuvastada ja muuta oma füüsiliste sümptomitega seotud mittekohastumuslikke mõtteid ja käitumist. 
  • Teadvelolekul põhinevad sekkumised: Teadvelolekul põhinevad teraapiad, nagu teadvelolekul põhinev stressi vähendamine (MBSR) parandab püsivate meditsiiniliselt seletamatute sümptomitega patsientide vaimse tervisega seotud elukvaliteeti.
  • Aktsepteerimis- ja pühendumisteraapia (APT): APT keskendub ebamugavate mõtete ja tunnete aktsepteerimisele, mitte nende kontrollimisele. APT on tõhus tervisega seotud ärevuse vähendamisel ja tervisega seotud ärevusega patsientide elukvaliteedi parandamisel.
  • Kehale orienteeritud teraapiad: Kasulikud võivad olla lähenemisviisid nagu füsioteraapia, järkjärguline kehaline koormus ja keha teadlikkuse teraapia. 
  • Multidistsiplinaarne lähenemine: Sageli soovitatakse füüsiliste ja psühholoogiliste teraapiate kombinatsiooni.

Ravimid

Farmakoteraapia pole alati esmavaliku ravi, kuid mõningaid ravimeid kasutatakse:

  • Antidepressandid: Eriti selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid (SSRI-d) on näidanud tõhusust nende sümptomite kontrollimisel. 
  • Antipsühhootikumid: Mõnel juhul võidakse määrata väikeses annuses antipsühhootikume, eriti raskete juhtumite korral või kui esinevad luululised sümptomid.

Uued suunad:

  • Personaliseeritud meditsiin: Püütakse tuvastada bioloogilisi markereid ja ennustajaid, mis aitaksid individualiseerida ravi.
  • Digitaalsed sekkumised: Mobiilirakendused ja veebipõhised programmid sümptomite jälgimiseks ja toimetuleku õpetamiseks.
  • Transkraniaalne magnetistimulatsioon (TMS) on näidanud lubavaid tulemusi mõnede somaatiliste sümptomite leevendamisel.

 

Muud abi võimalused

  • Kogukonna toetusgrupid: võimaldavad jagada kogemusi ja saada tuge teistelt sarnaste probleemidega inimestelt.
  • Suhtlemine lähedastega: avatud suhtlus perekonna ja sõpradega, kes võivad pakkuda emotsionaalset tuge ja mõistmist.
  1. World Health Organization. (2022). ICD-11: International classification of diseases (11th revision). https://icd.who.int/  
  2. Keng, S. L., Smoski, M. J., & Robins, C. J. (2011). Effects of mindfulness on psychological health: a review of empirical studies. Clinical psychology review, 31(6), 1041-1056. https://doi.org/10.1016/j.cpr.2011.04.006
  3. Burton, C., et al. (2012). A primary care Symptoms Clinic for patients with medically unexplained symptoms: pilot randomised trial. BMJ Open, 2(1), e000513. https://doi.org/10.1136/bmjopen-2011-000513
  4. Eilenberg, T., Kronstrand, L., Fink, P., & Frostholm, L. (2013). Acceptance and commitment group therapy for health anxiety - results from a pilot study. Journal of anxiety disorders, 27(5), 461–468. https://doi.org/10.1016/j.janxdis.2013.06.001
  5. Hedman, E., et al. (2014). Effectiveness of Internet-based cognitive behaviour therapy for depression in routine psychiatric care. Journal of affective disorders, 155, 49–58. https://doi.org/10.1016/j.jad.2013.10.023
  6. Henningsen, P., Zipfel, S., & Herzog, W. (2007). Management of functional somatic syndromes. Lancet (London, England), 369(9565), 946–955. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(07)60159-7
  7. Kleinstäuber, M., Witthöft, M., & Hiller, W. (2011). Efficacy of short-term psychotherapy for multiple medically unexplained physical symptoms: a meta-analysis. Clinical psychology review, 31(1), 146–160. https://doi.org/10.1016/j.cpr.2010.09.001
  8. Verdurmen, M. J., et al. (2017). Cognitive behavioral therapy for somatic symptom disorders in later life: a prospective comparative explorative pilot study in two clinical populations. Neuropsychiatric disease and treatment, 13, 2331–2339. https://doi.org/10.2147/NDT.S141208
  9. Rosendal, M., Olesen, F., & Fink, P. (2005). Management of medically unexplained symptoms. BMJ (Clinical research ed.), 330(7481), 4–5. https://doi.org/10.1136/bmj.330.7481.4
  10. Schröder, A., et al. (2012). Cognitive-behavioural group treatment for a range of functional somatic syndromes: randomised trial. The British journal of psychiatry: the journal of mental science, 200(6), 499–507. https://doi.org/10.1192/bjp.bp.111.098681
  11. van Ravesteijn, H., Lucassen, P., Bor, H., van Weel, C., & Speckens, A. (2013). Mindfulness-based cognitive therapy for patients with medically unexplained symptoms: a randomized controlled trial. Psychotherapy and psychosomatics, 82(5), 299–310. https://doi.org/10.1159/000348588
crosschevron-down linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram