Oluline roll on unehügieeni parandamisel. Seda saab proovida rakendada nii iseseisvalt kui ka koostöös unespetsialisti või psühholoogiga. 

Unetuse puhul on väga head raviefekti omanud kognitiiv-käitumisteraapia, lõdvestustreening, une piiramise teraapia ja stiimulikontrolli teraapia. 

Unetuse kognitiiv-käitumuslik teraapia keskendub lisaks unehügieeni parandamisele ka tehnikate õpetamisele. Eesmärk on muuta käitumist ja tunnetusi, mis segavad normaalset und ja soodustavad unetust. Lõdvestustreeningu puhul õpetatakse harjutusi, mis keskenduvad kehalise pinge või pealetükkivate mõtete vähendamisele enne magamaminekut (näiteks progresseeruv lihaste lõdvestamine, autogeenne treening, kujutlusharjutused, meditatsioon).

Une piiramise teraapias luuakse ja säilitatakse individuaalne uneaken, mis võimaldab kehal (taas)õppida õiget unedünaamikat ja suurendada une tõhusust. 

Stiimulikontrolli teraapia peamine eesmärk on vähendada ärevust või tingitud erutust, mida inimesed võivad vahetult enne uinumist või enne voodisse minekut tunda.

Vaimse tervise probleemide ravi alustamiseks pöördu oma perearsti poole, kes saab mõningate vaimse tervise häirete raviga ise algust teha või aidata jõuda sobiva spetsialistini. Sealhulgas saab perearst teraapiafondi rahastusel suunata kliinilise psühholoogi vastuvõtule. Võimalik on pöörduda ka otse psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtule ning selleks perearsti saatekirja vaja ei ole.