Interneti, arvutite, nutitelefonide ja muude elektroonikaseadmete kasutamine on viimastel aastakümnetel järsult suurenenud. See tõus on kaasa toonud selge ja tohutu kasu kasutajatele ning ühiskonnale, kuid ka dokumenteeritud liigkasutamise juhtusid, millel on negatiivsed tagajärjed tervisele. Digiseadmete puhul ei saa me rääkida täielikust keelamisest või blokeerimisest, kuivõrd neil on tänapäeva ühiskonnas ja inimeste elus väga keskne ja oluline roll. Küll aga saame eristada käitumist, kus seadmete kasutamisele kulutatakse liiga palju aega või sellel on juba sõltuvuskäitumise tunnused. Probleemsest käitumisest saame rääkida juhul, kui seadme kasutamine toob kaasa eemaldumise ümbritsevast elust ja teistest inimestest ning tegevus seadmes muutub kõige ulatuslikumaks tegevuseks teiste kohustuste ja tegevuste ees. 

Digisõltuvusele iseloomulikud tunnused on: ülemäärane ajaveetmine digiseadmetes, mis tähendab planeeritust kauem seadme kasutamist, teiste kohustuste edasilükkamist, baasvajaduste ignoreerimist ning ärritumist, kui keegi segab; tolerantsus, mis tähendab, et seadmes veedetud aeg üha suureneb; füüsilised sümptomid, näiteks väsimus, lihasvalud, muutused kehakaalus, kuivad silmad, une- või hügieeniprobleemid; eemaldumine lähedastest; süütunne seoses seadme kasutamisega, näiteks hakkavad tihtipeale lähedased probleemi esile tooma, mis ärritab inimest ning võib viia seadmes veedetud tegeliku aja varjamiseni.