• Püüa lähedase ärevushooge mõista. Uuri, millistes olukordades see avaldub ja kuidas see tema igapäevaelu mõjutab.  
• Püüa mitte kaasa minna sooviga vältida teatud olukordi või kohti. Vältimine ei aita ärevuse vähenemisele kuidagi kaasa. 
• Uuri, kuidas saad lähedast aidata, kui paanikahoog peaks tekkima. Näiteks võite üheskoos hingamisharjutusi teha, et intensiivne ärevustunne mööduks.  
• Hoidu surve avaldamisest. On loomulik, et tahad aidata oma lähedasel hirme ületada, kuid kuula tema soove ja arvesta tema piiridega. Kellegi ebamugavasse olukorda panek enne, kui ta on selleks valmis, võib ärevust veelgi suurendada. 
• Ära unusta ka enda eest hoolitseda. Ära võta oma õlule liiga suur koormat, jaga oma mõtteid ja tundeid.